Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Lugejakiri sotsiaalmeedias

17 põhjust, miks puugid on meile tegelikult kasulikud!

Kui ilus puuk!
jagamist

Soojad kevadilmad meelitavad üha rohkem inimesi loodusesse, kus aktiivset tegutsemist on alustanud ka puugid, keda peetakse inimese vaenlasteks. Tegelikkus on hoopis teine.

Toome teieni 17 põhjust, miks puugid on tegelikult kasulikud loomad:

1.Puuk ei ole putukas. Puukidel on neli paari jalgu, putukatel on aga kolm paari jalgu. Looduses valitseb ikka harmoonia ja loomulikud on paaris arvud. Inimestel on kaks jalga ja kätt ja puukidel on neli. Friigid on hoopis putukad, kellel on kolm paari jalgu.

2.Puugi lähim sugulane on ämblik. Puugid kuuluvad ämblikulaadsete klassi lestaliste seltsi. Keegi, kes on ämblike sugulane, ei saa olla ju nii üdini paha.

Mmm…puuk!

3.Eestis elab mitut liiki puuke, neist tuntumad on ka inimesel parasiteerivad võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus). Liigirikkus on looduses edasiviiv jõud.

4.Laanepuuk on levinud Ida-Eestist kuni Kesk-Eestini, võsapuuk on levinud kõikjal Eestis. Puugid ei uhkusta mingi eksklusiivsusega – kui sa soovid neid näha, siis selleks on alati võimalus ja igal pool.

5 Laane- ja võsapuuk on välimuselt raskesti eristatavad. Spetsialistid eristavad neid mikroskoobi all kärsa kuju vaadates. Puugid annavad teadlastele tööd.

Vaata, kus raibe ronib ja otsib pehmemat kohta!

6.Puuke on loodusele vaja. Puugid on toiduks roomajatele, kahepaiksetele ja lindudele. Lisaks on nad peremeesorganismiks paljudele mikroparasiitidele – haigustel on oluline roll looduse tasakaalustajana. Puuk – see tähendab paljude jaoks kaotud toidulauda.

7.Silmaga on eristatavad isas- ja emaspuuk. Nälginud isasel on terve seljaosa kaetud tumeda seljakilbiga, nälginud emasel katab see kolmandikku seljast ning oranžikas tagaosa paistab paremini välja. Suurem tagaosa võimaldab emasel järglaste toomiseks rohkem verd varuda. Inimesed on aastasadu kui mitte aastatuhandeid verd lasknud, sest see on tervisele hea.

PUUUUUUUK!

8.Puuk toitub elu jooksul kuni kolm korda. Puugi elutsükkel koosneb kahest noorjärgust ja täiskasvanud loomast. Puukide noorjärgud toituvad peamiselt pisiimetajatel ja lindudel, täiskasvanud isend toitub suurematel imetajatel. Puuk ei raiska ressursse.

9.Puuk suudab nälgida mitu aastat. Sõjaaastatel, kui toitu on niigi vähe, ei ole puugid need, kes raiskavad toitu.

10.Haruldane on see, et imemise ajal hakkab puugi keha hoogsalt kasvama. Täissöönud emane puuk on nälginud loomast mitu korda suurem ja tema tagakeha on muutunud hallikaks. Igal puugi saanud inimesel on võimalik seda looduse imet oma nahal jälgida.

Siit on näha, et hammustus on kohe tulemas!

11.Puugi oranžikas kehaosa koosneb loomariigis haruldasest venivast kitiinist. Värvid on ilusad – kas teadsid, et oranž värv mõjub hästi söögiisule?

12.Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle 5 kraadi Celsiuse skaalal. Kuid puuke on tegutsemas nähtud ka talviti. Puuk ei pirtsuta.

13.Puuke võib kohata eelkõige rohurindes. Neid on arvukamalt seal, kus liigub rohkem potentsiaalseid ohvreid – loomade radade lähistel. Puuk ei vihka loomi.

14.Puuk haagib ennast ohvri jalgade külge ja liigub sealt edasi üles. Puuk ei varitse kunagi kuskil kõrgemal, näiteks puu otsas. Puuk ei ründa sind kunagi alatult kuskilt mujalt. Tema peale võib kindel olla.

Oppaaa, vaata seda täissöönud puuki!

15.Puugihammustust ei ole tunda, kuna ta „süstib“ ohvrile valu vaigistavat ainet. Puuk on parem kui Ibuprofen 400.

16.Puugid kannavad edasi peamiselt kahte haigust – lisaks puukentsefaliidile ka puukborrelioosi ehk Lyme’i tõbe. Jälle pakub puuk tööd lugematule arvule teadlastele, kes nende vastu rohtu otsivad. Puuk on tööandja.

17.Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine toimub järk-järgult. Kaks esimest süsti tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Esimene kordussüst on vaja teha 3 aasta möödudes, järgnevad kordussüstid 5 aastaste intervallidega. Tehes vaktsiinid kõik ära, toetad meditsiinitööstust ja seega kogu majandust.

Puugihammustusest hoidumise ABC:

-Kanna alati ühevärvilisi riideid. On teadatuntud fakt, et puuk ei hakka külge moekaugele inimesele.

-Metsast tulles tuleb teha alati ja võimalikult kiiresti puugikontroll! Seda saab teha verbaalselt, öeldes, puugid ritta. Puugid on sõnakuulelikud putukad.

-Kui sa ikkagi leiad oma riidelt puugi, siis see tuleb eemaldada otse tõmbega, mitte keerates, ning puugi keha ei tohi tõmbamise ajal suruda, vaid tuleb kasutada peeneid pintsette ja haarata nendega puugi eesosast. Puuk on ka inimene, kohtle teda viisakalt.

Nagu öeldakse – täissöönud puuk sind juba ei ohusta!

-Puuk tuleb eemaldada esimesel võimalusel, tavaliselt kandub haigus üle alles 24 tundi pärast hammustust. On sinu enda probleem kui sa varem jaole ei saa – puuk annab sulle lausa 24h aega, et asjaga tegeleda enne kui ta ründab. See on viisakuse A ja O.

-Kui kuu aja jooksul peale puugi hammustust tekib palavik või hammustuskohale punetus tasub pöörduda arsti poole. Arst saab siis sulle öelda, et jah, ise olid loll, et kohe puuki ei otsinud.

Hea lugeja! Kas tunned juba mõnusat fantoomsügelust oma kehal? See tunne, kui keegi justkui kõnniks ja natuke sügeleks? Nagu keegi roniks sul üle keha aga sa ei tea, kus täpselt? On ju mõnus tunne?

PUUUUUUUK!

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem @skunk.ee

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Kuidas läheb Sinu hinnangul valitsuse umbusaldamine seekord?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

REKLAAM

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles