Eile õhtul tabas Eestit väike maavärin, mille magnituudiks määrati 1,0. Kuna tegemist oli väikese maavärinaga, ei pruukinud inimesed seda tunda. Küll aga registreerisid selle Eesti ja Soome seismojaamad.
Eesti Geoloogiakeskuse teatel hakkas maa värisema eile õhtul kella 19 paiku ja pisemaid tõukeid oli tunda isegi peale südaööd. Maavärina registreerisid Eesti, Läti ja Soome seismojaamad 315 km kauguseni.
Geoloogiakeskus kahtlustab, et värina põhjuseks võib olla kahe asja koosmõju: praegusest poliitilisest turbulentsist ja Facebooki eileõhtusest mitmetunnisest maasolekust põhjustatud simultaansete seksuaalvahekordade arvu järsk tõus.
Taoline pisike maavärin pole midagi erilist
Sellises suurusjärgus seismilist sündmust võivad inimesed lähipiirkonnas tunda, aga ainult soodsal juhul. Eesti Geoloogiakeskusele laekunud info järgi tunti maavärinat Tallinnas ja Tartus maa kerge vappumisena. Samuti tajuti värinat Lõuna-Eestis.
Eesti asub geoloogiliselt stabiilsel alal ja maavärinaid esineb harva. Viimaste aastakümnete statistika järgi registreeritakse Eestis keskmiselt üks maavärin kahe aasta jooksul.
Viimati värises maa Eestis aasta tagasi 4.märtsil 2018 Haapsalus. (foto: Helsingi Ülikooli seismoloogiainstituut)
Värina põhjustajad üldjoontes teada
„Me ei saa küll 100% väita, et just koalitsiooniläbirääkimistest tingitud poliitiline turbulents ühiskonnas ja Facebooki mitmetunnine maasolek on peamised põhjused, miks maa värises, kuid hetkel see nii meile tundub,“ märkis Geoloogiakeskuse vanemspetsialist Jaak Kask.
„Meil on praegu korraga tohutu hulk frustreerunud inimesi – ühed sellepärast, et taoline käitumine poliitikute poolt koalitsiooni moodustamisel aset leidnud on ja teised sellepärast, et ühiskond nende valitsusse saamisele nii vastu on,“ märkis mees.
„Kui lisame siia juurde veel Facebooki mahamineku ehk inimestelt võeti järsku ära enda mahalaadimise võimalus, ongi jama majas.“
Facebooki tabas kolmapäeval platvormi ajaloo suurim rike, sest kogu süsteem läks globaaselt rivist välja. Kasutajad hakkasid kolmapäeval üle kogu Eesti märkama, et lehekülg laadis küll normaalselt välja, kuid postituste tegemine polnud võimalik.
„See tähendab, et see tohutu kogus inimesi pani maha oma telefoni või sulges arvuti ja kuna muud paremat ilmselt ka telekast ei tulnud, otsustati frustratsioonist astuda hoopis seksuaalvahekorda. Sellise ühiskäitumise tulemusest tekkinud vibratsioon oli kohe ka seismojaamades näha,“ märkis Kask.
Maavärinaid on Eestis olnud ka enne
Reeglina on Eesti maavärinad väiksed (magnituud alla 3) ja tõenäoliselt kahjustusi ei tekita. Pikas perspektiivis, näiteks sajandite vältel, on suuremadki sündmused võimalikud. Eesti tingimustes erakordselt suur maavärin toimus Osmussaare läheduses 25. oktoobril 1976. aastal. Selle magnituudiks hinnati 4,75 ja seda tunti laialt Läänemere piirkonnas.
„Otsest ohtu taoline väike värisemine siiski ei tekita, kui siis ainult iibe tõusule aitas kaasa ehk pisut,“ lisas Geoloogiakeskuse vanemspetsialist.
Laen .. ...
Kommenteeri