Kevade ja ilusate ilmade tulekuga on avapauk antud ka igaaastasele Kulupõletamise Eesti Meistrivõistlustele. Esimesena kvalifitseerus meistrikatele Harjumaa mees Heldur Kask (72), kelle tulemuseks jäi seekord 4 hektarit metsa, 15 hektarit heinamaad ja 6 võõrast majapidamist.
Heldur ise süüdistab meistrivõistluste kvalifikatsiooninormi napilt täitmises lumerohket talve ja valet tuulesuunda. „Maa on veel ju kogu sellest suurest ärasulanud lumest märg, mis head tulemust siin ikka oodata on selliste tingimustega,“ märkis mees pettunult.
Eelmine aasta algas paremini
„Vot eelmine aasta oli hea aasta –talv oli kehva ja lund vähe. Juba veebruaris said esimesed harjutused tehtud ja siis sai naabri küün ja traktor käeharjutuseks maha põletatud. Siis oli vägev pauk endal ka kohe sees ja läksin meistrikatele vastu täis korralikku indu,“ meenutab Heldur.
„Kui jõudis kätte minu kord proovida normi täita, siis alguses tundus, et ikka head nahka ei tule – põletasin maha ainult pool küla koos autode ja koduloomadega ja tundus juba, et jäängi meistrikatel ukse taha!“
„Aga siis juhtus väike ime- suure maantee äärde jäi seisma üks Venemaale tutikaid autosid vedanud treiler ja tänu soodsale tuulele sai see ka koheselt maha põletatud. Juht kahjuks pääses põlengust aga õnneks oli žhürii otsus ühine – sealt tulid mulle kõvad boonuspunktid ja sain ilusti edasi,“ sõnas Heldur.
Helduri sõnul on maa hetkel veel liiga märg kvaliteetseks ja suuremahuliseks kulupõletamiseks. Seda on näha ka ebaühtlasest tulejoonest ja leekide ebakorrapärasusest.
Hallpead austa, kulupead põleta
Helduri sõnul on kulupõletamisse tulnud viimastel aastatel palju amatööre, kes tema hinnangul solgivad turgu. „Noored lollid kuked tulevad peale peamiselt. Saabuvad kohale oma vägevate tulemasinatega ja ülbe suhtumisega, et mida sa papi siin üldse tõmbled, me näitame, kuidas kulu põletada!“ kurdab Heldur.
„Aga ma ju tean küll nendesuguseid, endal kõrvatagused veel märjad, vanemaid tegijaid ei austa ja omaarust kõvad kulupõletajad. Osad tulnud värskelt koolipingist aga ei oska isegi tuule suunda hinnata, et maksimum tulemust saada. Mis kuradi kulupõletaja sellisest saab?“ on Heldur mures kulupõletamise tuleviku pärast.
Nipid, kuidas kulupõletamise tulemust maksimeerida
Palusime Heldurilt kui vanakooli kulupõletajalt ka mõningaid näpunäiteid, et mida täpselt teha, et saada heaks kulupõletajaks. Kõiki saladusi polnud mees valmis meiega jagama, kuid mõned näpunäited siiski jagas.
Helduri soovitused maksimaalseks tulemuseks:
1.Head tikud. Halbade niiskete tikkudega on kulupõletamine läbi enne kui see üldse alata saab.
2.Naabreid ei tohi hoiatada. Nad võivad hakata võtma kasutusele meetmeid, mis takistavad tule levikut.
3.Õpi ära kasutama loodust ennast – näiteks tuleb selgeks teha, kuidas ja kuhu tuul puhub. Ilma selle oskuseta pole ka tulemust.
4.Järelevalve täielik puudumine. Tuld liialt valvates ja kontrollida püüdes takistad selle levikut.
5.Päästeametisse helista alles siis kui on mingisugune oht sinule endale või sinu varale.
6.Kohalesaabunud päästeametnikele eita igasugust enda osalust põlengu alustamisega seoses. Nemad ei kuulu kulupõletamise meistrikate žhüriisse ja seega pole neile vaja muljet avaldada.
Hea lugeja! Kas Helduri soovitustest oli sulle kasu? Anna meile sellest teada loo all kommentaarides.
Paul
27. märts 2019 - 11:36Kohe katsetan nende nõuannete järgi.
a a
27. märts 2019 - 17:04Kui panna Lõuna-Eesti idapoolseim meeter, ja läänest tuul on kõva ning tulemus hea, kas see läheb ikka meie maa meistrikate arvesse?
Margus
28. märts 2019 - 12:40Ah mis sellest tulest ikka. Ma ükskord sain 6 miljonist inimesest lahti ainult natikese gaasi abil.