Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Lugejakiri sotsiaalmeedias

AASTALÕPU SUUR ÜLESTUNNISTUS! Seriaali Pank looja: tegelikult tahtsime teha õiget Eesti filmi

Kaader seriaalist Pank, kus peaosaline kulgeb mööda jõge paadis, millel pole aere.
jagamist

Eesti telemaastiku selle aasta suurima läbikukkuja või läbilööja, teleseriaal Pank, on pannud vaatajad imestama – kuidas saab ühes nii suure eelarvega seriaalis olla nii vähe tegevust? Lugejakiri.ee vestles seriaali ühe stsenaristi Eero Epneriga ning jõudsime šokeeriva tõeni!

“Noh, sellega oli nii, et meil oli juba film nimega Pank valmis saanud ja oli kohe kinodesse jõudmas, kui Tarmo Jüristo (endine pankur ja kaaststsenarist – toim.) ütles, et proovime Kulkast (Kultuurkapital – toim.) ka raha saada. Et praegu jagatakse neid EV100 rahasid. Tema endine pankur, tema teab kuidas asjad käivad,“ ütles Epner.

„Saatsime taotluse ära ja saimegi raha, aga saime kümme korda rohkem kui küsisime! Miljon eurot! Kuhu see raha panna, film ammu valmis, aga Kulkale peab ju kuluaruandeid esitama! Eks siis hakkasime kohe erinevatele Eesti režissööridele ülekandeid tegema, küsisime neilt kontonumbreid ja tegime ülekande, selgituseks panime “Pank”. Keegi ei kurtnud, keegi isegi ei uurinud, et mille eest,“ imestas Epner, et kui lihtsalt asi läks.

Muu oli vormistamise küsimus

„Pooleteisttunnise sisutiheda filmi venitasime siis 10 tunniseks seriaaliks, hästi pikad kaadrid, aegluubis võtted, kogu musta materjali ja proovivõtted toppisime kuhugi vahele. See kuulus alastistseen rannas – näitlejad ei teadnudki, et neid filmiti, meil oli algul üks perverdist operaator, kes neid salaja filmis, tema lasime lahti, aga stseen läks augutäiteks hiljem seriaali sisse. Hästi palju kasutasime loodusstseene, neid saime Rein Marani filmidest, lihtsalt loomad lõikasime välja ja võtsime metsa vähemaks,” selgitas Epner, kuidas ühest filmist kiirelt seriaal teha.

“Eks kriitikud ole meid kõvasti kottinud ka, aga ma loodan et nad nüüd kogu tõde teades halastavad meile natuke. Oma fännibaas on meil ikkagi ka tekkinud, näiteks Arnold Rüütel helistas pidevalt ja kiitis, et olevat tempokas saade, ta peab alati kordusest järele vaatama, et kõigele pihta saada,” lisas Epner.

Küsimusele, et kuidas see uskumatu asi varem avalikuks pole tulnud, vastas Eero Epner lühidalt: „Keegi ei küsinud meilt seda – kõik tahtsid teada ainult kolme asja – miks seriaal niimoodi venis kogu aeg, et kas tegemist oli dokumentaalseriaaliga ning kust saaks osta neid trussikuid, mis Dvinjaninovil jalas olid ühes osas.“

Hea lugeja – ole Sina ka nüüd korraks kriitika ja avalda oma arvamust loo all kommentaarides – kas Dvinjaninovi trussikud sümboliseerisid vaest püksata Eestit või vastupidi – rikast julget Eestit, kes läks uude ajastusse midagi kartmata ja midagi varjamata?

1 kommentaar

  • Andrus

    31. dets. 2018 - 08:46

    Ta pidi vist kujutama Siim Kallast mingi nurga alt, et ju need drussarid sümboliseerisid kuidas eestlastele pika kaarega peale lasta, vihje 10 mil. 🙂

    Vasta

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem @skunk.ee

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Kuidas läheb Sinu hinnangul valitsuse umbusaldamine seekord?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

REKLAAM

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles