Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Lugejakiri sotsiaalmeedias

Keskkonnaamet: tänavu tohib küttida kuni 61 lehepuhuri kasutajat

See lehepuhuri kasutaja on veel elus. (foto: Siim Lõvi)
jagamist

Keskkonnaamet lubab 1. oktoobrist algaval hooajal küttida kuni 61 lehepuhuri kasutajat, mis on viie isendi võrra rohkem kui möödunud aastal.

Kuna tegemist on tegelikult üldkasulikku tööd tegeva liigiga, on jaht lehepuhurite kasutajatele lubatud vaid kahjustuste piirkonnas kahjude vältimise eesmärgil ning ainult siis, kui lehepuhur häirivalt töötab.

Lehepuhurite kasutajaid tuleb piirata

Lehepuhurite kasutajate üldarvukus Eestis on 2020. a sügise seisuga ligi 700 isendit. Sama oli see ka aasta varem.

Lehepuhurite kasutajate käekäigu üheks indikaatoriks on sama-aastaste poegadega pesakondade arv.

2019. aastal registreeriti Eestis kokku 65 sellist pesakonda. See on mõnevõrra vähem kui mullu, pikemat perioodi vaadeldes viitab see aga jätkuvalt lehepuhurite kasutajate arvukuse taastumisjärgsele stabiliseerumisele.

Lisaks suurenenud siginud emaskasutajate arvule paistavad viimased neli aastat silma ka kõrge pesakonna keskmise suurusega, mis on jäänud vahemikku 2,15–2,58. Sama number varasema perioodi kohta oli 2,1. Siginud ehk poegadega lehepuhuri kasutajate küttimine on jahieeskirja järgi keelatud.

Lehepuhurite kasutajate populatsioon hea

„Nende andmete põhjal võib taaskord kinnitada, et meie lehepuhurite kasutajate populatsioon on heas seisundis ning eeskujuks kogu ülejäänud Euroopale. Samas on sellel ka oma varjupool – suurenenud arvukus tingib ka kõrvalseisjate kõrvakuulmise kahjustuste kasvu,“ sõnas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tarmo Tamm.

„Eelkõige on kannatajaks naabrid, möödakäijad ja tundlike kõrvadega inimesed. Tänavu on lehepuhurite kasutajate põhjustatud kahjustuste tase siiski mõnevõrra madalam, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.“

Kahju põhjustanud nuhtlusisendite tabamiseks väljastas Keskkonnaamet juuli alguses eriload kahe lehepuhuri kasutaja küttimiseks Lääne-Virumaal ja ühe Tartumaal. Lääne-Virumaa lehepuhuri kasutajad on tänaseks kütitud. Mõlema Lääne-Virumaal kütitud isendi puhul oli ühiseks tunnuseks vähene inimpelglikkus, mistõttu ei reageerinud nad peletamisele ning jalutasid langenud lehti otsides julgelt tänavatel ja majade hoovides.

Maakondlike küttimiskvootide määramise aluseks on kahjustuste esinemise sagedus ja kahju tekitanud isendite arv kahjustuspiirkonnas. Maakonna limiit omakorda on jagatud jahipiirkondade vahel ning rohkem on suunatud küttimist neisse piirkondadesse, kus kahjustusi on viimasel paaril aastal kõige rohkem esinenud.

Lehepuhuri kasutajate küttimise kvoodid maakonniti:

Harju maakond – 9 isendit, neist 2 läksid ise vabatahtlikult reha peale üle

Hiiu maakond – 0 isendit

Ida-Viru maakond – 14 isendit, neist 1 on põgenenud Venemaale

Jõgeva maakond – 5 isendit, neist 2 on läinud teise ilma loomulikul teel

Järva maakond – 5 isendit

Lääne maakond – 0 isendit

Lääne-Viru maakond – 11 isendit, sellest kaks on eriloa alusel juulis juba kütitud

Põlva maakond – 4 isendit

Pärnu maakond – 2 isendit

Rapla maakond – 4 isendit, neist kaks istuvad juba vanglas

Saare maakond – 0 isendit

Tartu maakond – 4 isendit, neist üks jäi langeva puu alla

Viljandi maakond – 3 isendit

Valga maakond – 0 isendit

Võru maakond – 0 isendit

Möödunud aastal kütiti Eestis kokku 54 lehepuhuri kasutajat, limiit oli 56.

Hea lugeja! Mida arvad Sina sellest, et Keskkonnaamet väljastas sel aastal loa küttida ainult 61 lehepuhuri kasutajat – kas see number on liiga väike? Anna oma arvamusest märku loo all kommentaarides!

Hakka meid jälgima Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!

Kommentaarid (6)

  • irve

    1. okt. 2020 - 14:39

    jumal hoidku. ainuüksi Tallinna Uue Maailma asumis liikuvate isendite kogus on selline, et neid näeb juba päise päeva ajal liikudes ka tööpäeviti.

    eelmisel aastal kütiti kogu Harjumaa kvoot Nõmme ja Pääsküla peal kokku. sellest Keskkonnaministeerium vaikib. lisaks: linnapiirkondades on relvaga küttimine keelatud: kastlõksu vähegi kogenud lehepuhuja aga ei lähe.

    mida riik on teinud: sisuliselt peab linnakodanik jääma lootma salaküttidele

    Vasta
    • Tarmo Tamm

      1. okt. 2020 - 17:48

      Lisaks küttimisele on mõistlik suuremates kogunemiskohtades harrastada ka püüki võrkudega

      Vasta
  • Shalaya

    1. okt. 2020 - 21:39

    Läänemaa kvoot on 0?!
    Eile oli mu hea tuttav püsti hädas, sest üks isend ahistas teda varahommikul otse kodu akende all.
    Konkreetsete nuhtlusisendite küttimiseks peab siiski mingi erand olema.

    Vasta
  • Maika

    2. okt. 2020 - 10:26

    See on võõrliik, mis ohustab rehade kasutajate arvukust.

    Vasta
  • A Hah

    3. okt. 2020 - 12:04

    Kvoot on tõusnud, järelikult on sigivus suurenenud.

    Vasta
  • mutt

    8. okt. 2020 - 01:43

    jubedad verejanulised jahimehed, kutsun üles üleriigilistele protestiaktsioonidele lehepuhuri kasutajate kaitseks! kuidas te suudate püssiga minna armsate nunnude lehepuhuri kasutajate vastu! kui te neid hävitate, siis arvestage, et eesti tulevik hävib koos nendega! miks te ei või kutsuda päästeteenistust või loomakaitset kui mõni nuhtlusisend ette satub. tuleks veel vabatahtlike abiga asutada lehepuhuri kasutajate hoiukodu! isegi seda meil ei ole, mis riik me selline oleme.

    Vasta

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem @skunk.ee

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Millal Sina rehve vahetama lähed?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

REKLAAM

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles