Aasta viimane täispikk töönädal on kõigil selja taga ning suuremad jõuluostudki juba tehtud. Kõik sõidavad linnast maale külla sõpradele või sugulastele, et koos rahulikult jõule tähistada. Jõululauas aga kerkivad ja kerivad üles jututeemad, mille tagajärjed võivad olla ettearvamatud.
Toome teieni ülejäänud 5 selle aasta jõululaua jututeemat, mis seekord päris kindlasti teemaks tulevad ja kõigi tuju pöördumatult rikuvad. Eelmised viis teemat leiad Vol 1 artiklist.
6.Eesti metsad või õigemini nende puudumine. Siin on kõik ühele meelel – metsa Eestis enam polegi. Vanaisa räägib sellest, kuidas alles eelmine nädal saed undasid naabri Antsu juures ja lapsed loendavad ema käsul üles, et mitu lageraielanki nad maale sõites kokku said. Kirutakse valitsust, RMK-d, Keskkonnaministeeriumi ja ministrit. Süüdlased on suured tehased ja puidutöösturid, kes on kõikide poliitikute suud raha täis toppinud. Jällegi on see üks teema, kus kõik on ühel meelel ja kui seltskonnas juhtub olema mõni inimene, kes kasvõi kaugelt metsatööstusega seotud, siis tema seotakse tooli külge, tuuakse kirved ja saed ja üritatakse temal jalgu alt ära saagida, karjudes juurde et noh on hea tunne väää! Vaidluse hoogustudes minnakse omavahel tülli, sest igaüks on kindel oma isiklikus arvamuses, et kui vähe metsa alles on jäänud. Isegi lapsed kisklevad omavahel loetud raielankide lõppnumbri üle.
Kõige sõnakam vaidleja: kõik, kes seltskonnas on. Igaüks on ekspert. Kui asi korraks maha rahuneb, sest võetakse järjekordne pits, siis hetkeks vaadatakse heldinult riigimetsast varastatud ilusat käharat kuuske ja vaidlus läheb täie hooga edasi.
7.Alkoralli ja maksud Lätti. Selles vaidluses miljonitest puudu ei tule! Riik kaotab miljoneid, ei riik kaotab maksudena kümneid miljoneid, ei ei, eksite, sadu miljoneid! Ossinovski on munn ja riik suretab ääremaid välja. Maal elavad inimesed õigustavad oma naabri poe pankrottiajamises muidugi riiki ja poliitikuid, linnainimesed mõnitavad maakaid, et kas tõesti pole raha, et Eestist alkoholi osta. Kuid üks on kindel – laud on lookas Läti alkoholist, mille tõid sinna maakad ja ka linnainimesed, kes alles eelmisel nädalal käisid Läti IKEAs mööblit ostmas ja noh, kui seal juba oldi, siis visati osa mööblit ALKO1000 kõrvale ja laoti pagass alksi ka täis. Kui juba sealkandis oldi.
Kõige sõnakam vaidleja: naabrimees Ants, kes viimati nägi kainet päeva aastal 1986. Kuna Antsul on kuldse käed, siis ehitas ta endale spetsiaalse seljakoti, kust tulevad suu juurde torud nii viina kui õllepudelist. Ka peas on Antsul Soome reisilt toodud nokats, millel küljes kaks gini purki, kust kõrred suu juurde jõuavad. Kuna Antsu selge diktsioon jäi ka aastasse 1986, siis ta lihtsalt karjub kõigi peale oma kähiseva ärajoodud häälega.
8.Savisaare vastleitud vabadus. See tüli ei anna end kaua oodata. Algab see tõenäoliselt mingist vanaisa poetatud süütust lausekesest a la noh, Savisaar ka nüüd vaba mees, hehheee. Ja juba ongi kõik teema kallal – vanemad inimesed, kellel endal samapalju ravimatuid haigusi kui Edgaril, mäletavad veel Savisaare noorusaega ja Eesti eest võitlemist ning on muidugi Savisaare poolt: „Ta on pidanud kaua juba kannatama, hea on, et vabaks lasti“ja et „Õige asi see kohtuasja lõppemine – ta on Eesti heaks nii palju ära teinud, et väärib kohtust pääsemist“. Noored Tallinnas elavad inimesed näevad asja pisut teistmoodi – nemad on näinud ainult seda, kuidas Savisaar aastaid ja aastaid korruptsiooniga tegeles ja loomulikult ei ole see neile mokkamööda. Seega tekib siin kiiresti kaks vastasleeri, kes valjuhäälselt oma seisukoha eest seisavad. See võib olla ka üks neid teemasid, mille tagajärgedest loed pärast ajalehtedest: „Peretüli käigus pussitati kolme meest ja ühele lasti jahipüssist põdrahaavleid perse täis!“
Kõige sõnakam vaidleja: jagunevad pooleks täpselt – noored ja vanad. Ühed heietavad Savisaare algusaegu ja teised on guugeldades leidnud juba 20 000 artiklit sellest, kuidas Savisaar jälle mingi kriminaalse sitaga on hakkama saanud.
9.Tarandi peksasaamine ja Eesti 200 aktsioon Vabaduse väljakul. Kõik on näinud telekast ja uudistest kaadreid, kuidas Tarand maha tõmmati ja korralik mats jalaga persse ka maitseks anti. Või siis seda, kuidas Eesti 200 tüüp oma lapsega Odini sõdalasi rammib. Loomulikult on kõik omavahel nõus, et vägivald on kole ja pole lahendus. Välja arvatud siis, kui see on lahendus. Sealt lähevadki arvamused kohe väga kiiresti lahku ja terve õhtusöök eskaleerub ruttu. Ühed kiidavad takka, et Tarand sai õige asja eest, teised ütlevad, et Eestist on saanud natsisaksamaa. Ühed ütlevad, et kui keegi niimoodi teise üllast üritust segab, siis peabki talle ketuka andma, teised karjuvad kõva häälega üle laua, et sõnavabadus ja eneseväljendusvabadus on püha! Üksteist hakatakse loopima verivorstide ja seapraega, sest sõnadest jääb väheks. Taaskord on kellegi pussitamine laual või vähemalt antakse kellelegi viha lahutamiseks jalaga persse, ilmselt naabri-Antsule.
Kõige sõnakam vaidleja: see pereema, kes muidu on paadunud riigiametnik aga nüüd, elu kuldsemas eas on leidnud üles värske poliitsoone endas ja astunud Eesti 200 või Vabaerakonna ridadesse. Või Elurikkuse või Roheliste. Ei mitte sinna siiski. Aga ta võitleb oma seisukoha eest kõvemini kui emalõvi oma kutsikaid kaitstes. Ja ilmselt saab ka nuga om seisukohtade eest seismisel.
10.Rändepoliitika ja pagulased. Iga normaalse Eesti jõululaua peateema, ilma kahtluseta! See on nii universaalne teema, et sellest rääkimiseks leitakse põhjust absoluutselt igal õhtul kui selline tuleohtlik punt koos on nagu suguseltsi nimetada võib. Selleks ajaks on joodud ära juba vähemalt pool Lätist toodud alkohol ja terve õhtu on tunda olnud, et see teema on õhus. Vanaisa üritas juba järeltulijate saabudes teemat üles võtta kui viskas uksel nalja, et noh, Tallinna pagulased ka külla saabunud. Aga kuna kõik olid siis veel kained, siis keegi teemaga kaasa ei läinud. Naabri-Ants püüdis terve õhtu pagulaste teemat igasse teemasse sisse pressida aga kas tema pudikeelsest jutust ei saadud aru või ei olnud ta piisavalt tähtis isik, kellega antud teemal arutlust alustada. Aga kui alkohol on sees juba korralik, siis on kõigi pidurid maas ja peamine teema laual – 238 miljonit neegrist pagulast, kes kohe kohe riiki sisse tormavad ja kõik meie tööd ja toidu ära võtavad. Nüüd ei hoia end enam keegi tagasi – vanaisa on toonud lauda alt suure hangu ja barrikadeerus koos vanaema ja naabri Antsuga 100 aastat vana tammepuidust kummuti taha, noorem põlvkond on toonud autost taserid ja õhupüssid, millega alles eelmine nädal sai Lasnamäe korteriaknast hulkuvaid kasse tulistatud. See on SÕDA! See on selline sõda, kus mitte ei võida sattuda ajalehtede esikaanele, vaid päris kindlasti satutakse. Sinised silmad või mõned kriimud näol on nohu selle kõrval, mis selle vaidluse tagajärgedeks on. Jõululaupäev ei pruugi tulla üldse päeval kalmistul küünla süütamine ja sellele järgnev vaikne õhtusöök, vaid pigem politsei uurimisgrupp ja kellegi matused veel enne uut aastat.
Kõige tulisemad ja sõnakad vaidlejad: absoluutselt kõik, kes ühes ruumis on. Või siis õues, kuhu see vaidlus üsna ruttu jõuab nii suure kisa saatel, et ka külast tulevad teised inimesed kohale, kes on ka samasse seisundisse end joonud ja sama teemaga sama kaugele vaielnud. See on SÕDA.
Rahulikke jutukaid jõule!
PS! Mõttetud teemad, mida neil jõuludel arutatakse väga vähe, ainult möödaminnes:
1.Kuidas perel läheb.
2.Kuidas lapsed kasvavad.
3.Kuidas maal eluga hakkama saadakse.
4.Ilm.
5.Valged jõulud.
6.Kui ilus jõulukuusk on.
7.Kuidas tervis on.
8.Presidendi või peaministri kõne. Kedagi ei huvita.
Laen .. ...
Kommenteeri