Tänase hommikuga on lõpuks ometi kõigile selge, et Eesti peavoolumeedia on omadega põhjas ja ilmselt sealt enam välja ei roni ka. Toome teieni 10 sammu, kuidas ära tunda peavoolumeedia lugusid ja mitte lasta ennast neist petta.
Lugejakiri.ee on alati seisnud selle eest, et meie uudised pärineksid kõige usaldusväärsematest allikatest ja oleksid loomulikult kõige tõsiseltvõetavamad. On kahju näha, kuidas ülejäänud, eelkõige peavoolu meediakanalid, on läinud libedale teele ja avaldavad uudiseid, mis ajavad inimesi segadusse ja kubisevad tarbetust infost.
Meie missioon on nüüd aidata inimesed tagasi reele. Toome teieni kümme nõuannet, kuidas peavoolumeedia uudiste õnge mitte minna.
- Tutvu õige uudistekanaliga. Peavoolumeedia kanalid kajastavad kõik alati samu teemasid ja kui kõik samast teemast pasundavad, näitab see selgelt, et neil pole tegelikult häid allikaid. Nende eesmärk on kähku midagi üles saada ja teemasse ei minda kunagi süvitsi, erinevalt näiteks Lugejakiri.ee portaalist.
- Uuri kanalit. Veendu, et lugu pärineb usaldusväärsest ja hea mainega kanalist. Peavoolumeedia kanalitel pole tavaliselt ei usaldusväärsust ega head mainet.
- Kontrolli tõendusmaterjale ja allikaid. Veendu, et autori poolt kasutatud allikad oleksid täpsed. Allikate liigsus ja viited ekspertidele on vihje võimalikule tõsiseltvõetavuse püüdlusele.
- Ole pealkirjade suhtes skeptiline. Peavoolumeedia uudistel on tihti hüüumärkidega märgistatud kaasahaaravad pealkirjad. Kui juba pealkirjas esitatakse uskumatuid väiteid, siis tõenäoliselt need seda ongi. Lisaks tuleks kindlasti enne uudise uskumist lugeda pealkirjast kaugemale, sest need võivad klikkide meelitamiseks ja jagamise soodustamiseks olla skandaalimaigulised. Loo sisusse süübides võib selguda, et pealkirjas väidetu ei peagi paika. Tavaliselt nii nendes uudistes ka ongi.
- Vaata internetiaadressi. Võta imelikuna tunduvat või mõne muu aadressiga sarnast internetiaadressi hoiatusmärgina. Võib olla kindel, et kui tegemist on Delfi.ee, Postimees.ee, Ohtuleht.ee või näiteks Ekspress.ee aadressiga, siis oled juba poolega petta saanud enne kui üldse lugemagi lähed.
- Pea silmas ebaharilikku vormindust. Paljudel peavooluuudiste veebilehtedel esineb kirjavigu või on kasutatud kummalisi kujundusi. See on kindel märk kiirustamisest ja mitte süvenemisest.
- Hinda fotosid. Peavoolumeedia uudised sisaldavad tihti manipuleeritud pilte või videosid. Need võivad olla küll autentsed, kuid esitatud vales kontekstis. Võimalusel tee kindlaks, kust need pärinevad. Suhtu skeptiliselt ainult pildile üles ehitatud uudislugudesse.
- Kontrolli kuupäevi. Peavoolumeedia uudised võivad sisaldada valesid ja muudetud kuupäevi. Tänaste uudiste kontekstis võivad olla taasavaldatud aastaid vanad uudised, mis ei ole aja- ega asjakohased.
- Kas tegemist võib olla naljaga? Teinekord on peavoolumeedia uudiseid raske eristada paroodiast või satiirist. Vihje huumorist annab see, kui uudis pärineb allikast, mis on varemgi paroodiaga silma paistnud. Võib julgelt väita, et nii Delfi, Õhtuleht, Postimees kui Eesti Ekspress on taoliste lugudega varem vahele ja silma jäänud.
- Mis on sinu hoiak? Arvesta, et sinu enda tõekspidamised võivad mõjutada sinu hinnangut uudise tõsiseltvõetavusele. Lisaks söödavad sotsiaalmeedia algoritmid sulle ette uudiseid, millega sarnaseid sa oled juba varem lugenud, mis omakorda võib võimendada kindlat laadi info jõudmist sinuni.
NB! Me ei ole maininud siin Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) aga sellel on ka oma konkreetne põhjus – see pannakse niikuinii kohe kinni ära ja seega rohkem tähelepanu ei vaja!
Hea lugeja! Kas nendest soovitustest oli Sulle kasu või teadsid sa neid kogu aeg? Igal juhul on aeg lõpetada peavoolumeedia lugemine ja keskenduda ainult kõige usaldusväärsematele ja tõsiseltvõetavamatele uudisteallikatele nagu Lugejakiri.ee!
Laen .. ...
Onu Margus
1. apr. 2019 - 12:07Oh kus ma alles vihkan, kuidas tänapäeval need suured uudistefirmad oma uudiseid täis puhuvad ja valetavad, et lugejaid meelitada. Õnneks on mul selline aus ja usaldusväärne uudisteallikas nagu Lugejakiri.