Iseendast autorisaadet tegev Vahur Kersna ütles, et ta pole kindel, kas Vahur Kersna ikka on suuteline Vahur Kersnast saadet tegema.
„Olgem ausad, ma olen legend. Selliseid sünnib kord sajandis. Nii väikse riigi kohta nagu Eesti on see ime,“ sõnas Kersna. „Kui nimetada lähedalt võrdväärseid, siis ehk Lembitu, Lurich ja Päts, aga pärast seda on tühjus nagu Siberi kõnnumaal.“
Eestis tegijaid napib
Kersna sõnul nõuab nii keeruka ja sügava isiku nagu tema portreteerimine ülimat meisterlikkust.
Teletäht on siinkohal nõus avama lugejatele natuke telgitagust: pildikeel on mustvalge ja voolav, sõna saavad ainult teda imetlevad inimesed, muusika kirjutab Arvo Pärt ja film koosneb seitsmest seitsmetunnisest osast.
Lugu jätkub peale ahvatlevaid kommertsteadaandeid.
„Urmas Otist käis mul jõud üle. Urmas oli lihtne inimene, talle piisas lihtsast riietusest, lihtsast toidust ja ümmarguse märgiga autost. Evelin Ilves oli suurem väljakutse, aga Kuu sarnase kannika näitamine tõi saatele jõulise kulminatsiooni. Aga see kõik oli lihtne käeharjutus võimsaks akordiks, mis on saade minust endast,“ rääkis Kersna.
„Aga täna tundub, et Eestist ma sellist tegijat ei leia, isegi mina ise ei sobi enam!“
Kahtleb ka endas
Kersna pole siiski lõpuni kindel, kas tema kui ajakirjaniku ja dokumentalisti oskused on piisavad iseendast saate tegemiseks.
„Olen enda kohta ikkagi pisut kriitiline ka. On pea võimatu leida piisavalt inimesi, kes minu hingesoppidesse jõuaks, suudaks järgida nõnda kõrgeid mõttelende ja tunda kaasa minu traagilisele eluloole,“ lisas ta.
Telestaar usub, et kui õige tegija maailmast või kaugemaltki leida, siis dokumentaalfilmi Oscar on miinimum, mida film pälvib.
„Alla selle oleks juba lati alt läbi jooksmine,“ nentis Kersna lõpetuseks.
Hakka meid jälgima Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Kommenteeri