Veebruari keskel tabas tervet Eesti rahvast šokk, kui toidukuller FreshGO lõpetas oma tegevuse. Kõige rängemini on seda üle elanud aga Tallinnas Kalamaja ja Pelgulinna ning Tartus Karlova ja Supilinna elanikud.
Olukord on paisunud nii hulluks, et kõige raskemini üleelajate vanemad ja lähedased on pidanud neid maalt linna turgutama sõitma. Halvimatel juhtudel on alatoitunud ja depressioonis inimesed pidanud pöörduma abi saamiseks isegi haiglasse.
Kannataja räägib oma loo
Üks sadadest kannatajatest on autori enda kommuunikaaslane Vanessika Lepp, kelle loal avaldame tema olukorra asjalood. Vanessika sattus haiglasse pärast seda, kui olin ta avastanud meie kommuuniköögi põrandalt nõrkenuna avokaadoseemet närimas ja sonimas midagi antioksüdantidest.
„See on olnud väga raske teekond minu jaoks. Lihtsalt luuakse midagi ideaalset, mis täiustab sinu elu, ja ühtäkki see võetakse sinult ära. Ma nüüd mõistan, mida tundsid Eesti inimesed, kui Nõukogude armee riigi okupeeris,” alustas Vanessika oma loo jutustamist.
Väga paljud hipsterid kannavad praegu rinnas leinasilti.
„FreshGo muutis minu elu, muutis nii paljude minu tutvusringkonna inimeste elusid. Sellist toiduvalikut ja loodustsäästvaid võimalusi ei paku mitte ükski teine toidukuller. See sai osaks meie elust ning me lihtsalt ei oska enam muudmoodi elada.”
Ometi on ju teisigi teenuseid, või saaks alati lihtsalt poes käia?
Vanessika jääb selle peale mõtlikuks: „Poes käia? Jah, ma vist mäletan seda veel… Aga need olid tumedad ajad, ma ei tea, kas ma tahan sinna tagasi minna.”
Mis saab, kuhu edasi?
Vanessika ja paljud teised on õnneks saanud abi. Õnnelikemal käivad vanemad neile maalt linna toitu toomas, kuniks vaesed noored suudavad oma eluga järje peale saada. Paljud on paraku lõpetanud haiglas, kuid olenemata ka sealsetest takistustest nagu näiteks karjuv värske toidukraami puudus, on kõik siiski toibumas.
„Ma võtsin viimse jõu kokku teisel päeval ja läksin sööklasse küsima, et kas nad smuutisid pakuvad. Nad tõid mind kanderaamiga tagasi palatisse, sest köögis polnud blenderit… Isegi mitte saumikserit. Aga ma pean olema tugev ja siiski ka sööma, kuigi nad keelduvad mulle toiteväärtusi ja gluteenisisaldust avaldamast,” räägib Vanessika oma katsumustest.
Kannatada sai terve põlvkond inimesi
Siiski pole Vanessika halvimas seisus, kuna naabermajast leiti paar inimest, kelle lihasmass oli hakanud taanduma. On isegi kuulujutte, et mõni on kaotanud oma elu. „Meie olemegi kadunud FreshGo põlvkond, me ei unusta seda iialgi!” lubab Vanessika.
„Palatinaabriga oleme Woltist EMOsse halbadel päevadel veidi sušhit või krevetikausse tellinud. Ma tõesti ei tea, mis asi on „ühespajastoit”, aga see tundub ebasanitaarne. Kuid me peame olema vaprad, sest meil pole raha iga päev toitu siia tellida. Ma ei tea, äkki pöördume Hooandjasse või kusagile…” mõtiskleb Vanessika.
Küsimuse peale, et kas tal vähemalt selle kuu üüriraha on mulle anda, vastas ta, et tal on hetkel tähtsamad katsumused pooleli.
Veganhala kuulas ja pani kirja Holger-Hendrik Hang.
Laen .. ...
Kommenteeri