Arhitekt: “Telliskivisse kerkiv seen sümboliseerib eestlaste korilasminevikku ja võimalikku tuumatalvetulevikku!”

• Avaldatud10 november, 2023
• kategoorias Kultuur

Tallinna linnavalitsus kiitis sel nädalal heaks Balti jaama turu ja Telliskivi loomelinnaku vahele jääva ala detailplaneeringu, mille järgi kerkib alale suur seenekujuline hoone. Arhitekti sõnul on seenekujulisel hoonel mitu tähendust.

Kuigi projekti on väga teravalt kritiseeritud juba näiteks sotsiaalmeedias, ütleb seenehoone autor, et inimesed on liiga juhmid, et sellest omapäi aru saada.

Etnofuturistlik kontseptuaaleksperimentaalprojekt

Seenekujulise hoone autor, arhitektuuribüroo nOn sENSe (hääldus nüü ans ee) juhi Kaimar Puuri sõnul iga mats arhitektuuri ei mõistagi.

“Seen on sümbol, seda esiteks. See on sümbol, mida hoone vaataja ei tohiks kohe endasse ahmida nagu odavat sööklatoitu, vaid laskma sellel end visuaalselt üle kallata, võib-olla selles isegi kümmelda,” selgitab arhitekt Puur.

“Minu eesmärk on, et kui seenekujuline hoone on valmis ja näiteks üks Kalamajja kolinud lifecouch vaatab aknast välja, siis ei näe ta seal mitte lihtsalt seenekujulist hoonet, vaid see peab temaga kõnelema sügavamalt kui tavaline arhitektuuriline meistriteos.”

“See hoone peab tema jaoks sümboliseerima midagi olulist eestlaste jaoks. See on mitte kivi, metall, klaas ja plastik kogumina, vaid terve ühiskonna peegeldus, mis näitab meie kui eestlaste korilasminevikku ja miks mitte ka tuumatalvetulevikku,” selgitas arhitektuuribüroo nOn sENSe (hääldus nüü ans ee) juhi Kaimar Puur.

“Esiteks, seenekuju kõrgub teiste hoonete kohal nagu metsas kasvav seen. Kõrgus sümboliseerib eestlaste uhkust oma rikkaliku korilasmineviku üle. Justkui kõrgel maapinnast, meenutades aegu, mil eestlased sõltusid rohkem loodusest ja selle hüvedest.

Seenejalgade kujulised toed, mis hoiavad hoone püsti, rõhutavad seda tugevat seost maaga,” märkis Puur.

“Teiseks, hoone katus on loodud suurematest ja väiksematest “seenekorkidest”, mis sümboliseerivad tuumatulevikku. Need korgid esindavad innovatsiooni ja tehnoloogiat, mis on Eestis arenenud aastatega. Iga kork tähistab uut sammu tuumatuleviku suunas, kus eestlased on teerajajad nii tehnoloogias kui ka keskkonnasõbralikus mõtteviisis,” jätkas ta.

“Kuid on olemas ka kolmas selgitus, mis tähendab jällegi seda, et kui seesama Kalamajja kolinud lifecouch vaatab aknast välja ja kui alanud on päris tuumasõda, siis ei ehmata ta kohe ära, sest on ju aknast nähtava pildiga ammu harjunud,” ütles Puur.

“Nii et dimensioone seenekujulisel hoonel on rohkem kui esialgu arvatagi oskaks,” ütles ta.

Arhitekt on kursis, et hoone kuju on saanud juba ka palju kriitikat ning tal on ka oma vastulause neile, kes meistriteost kritiseerima on asunud.

“Ka laulukaare kohta öeldi kunagi, et mismõttes see kaares olema peab, võiks ju olla pigem kandiline ja maa all, nagu koobas, mis eestlastele nii omane. Mina usun, et kui seenekujuline hoone lõpuks valmis saab, siis kujuneb see mitte ainult linna maamärgiks, vaid ka rahvuslikuks sümboliks, mis kannab endas lugu eestlaste korilasminevikust ja nende püüdlustest teha innovatsiooniga tulevikku helgemaks.”

“On aeg, et vähemalt üks Tallinna hoone murraks traditsioonilise arhitektuuri piirid ning samal ajal pakuks esteetilist naudingut,” lisab seenekujulise hoone autor, arhitektuuribüroo nOn sENSe (hääldus nüü ans ee) juht Kaimar Puur.

Lugejakiri.ee meeldib? No siis kliki siia ja toeta Eesti kõige usaldusväärsema ja tõsiseltvõetavama uudisteallika ilmumist!