Riigikontrolli tänasest toiduohutuse auditist selgus, et maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluvad ametkonnad ei kontrolli Eestis müügil olevaid puu- ja juurvilju piisavalt. Maaeluministeeriumi sõnul aitab aga väikeste mürgikoguste sissesöömine harjuda hullemaga kui see peaks kunagi tulema.
Riigikontrolli auditist selgus, et vaatamata sellele, et müügis olevatel toiduainetel jäävad taimekaitsevahendite kogused alla piirnormi, võidakse seda ikkagi üsna palju sisse süüa.
Maaeluministeerium tellib kõigepealt uuringu
Maaeluministeerium tahab kõigepealt uurida, paljud üldse teavad nende mürkide kohta.
„Maaeluministeerium nõustub järeldusega, et toiduohutusele tuleb suuremat tähelepanu pöörata ja riigikontrolli auditi tulemustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.
„See öeldud, siis kuna tegemist on ikkagi riigiasutusega, peame me kõigepealt ütlemagi, et asi tundub tõsine ja väärib uurimist ning seejärel edasi vaatama,“ selgitas minister riigiaparaadi toimimist.
Selleks, et tarbijaid toidu ohutusest paremini teavitada, plaanib maaeluministeerium kõigepealt teha uuringu selle kohta, et kas on vaja uuringut inimeste toiduohutuse alase teadlikkuse kohta.
„Sellega saame teada, kui paljud eestlased üldse on kursis, et milliseid mürke ja millistes kogustes nad sisse söövad. See annab meile edasiseks aluse paremaks teavitustegevuseks, mis suunalist infot tarbijale vaja on ja kas üldse on,“ märkis minister.
„Võib-olla selgub uuringust, et parem ongi kui ei tea. Mida sa ei tea, see ei saa sulle ka mureks kaelas olla.“ Uuring on plaanis juba sel aastal.
Mürgilett.
Inimesed lähevad enne lõhki kui surevad mürgi kätte
Küsimusele, kuidas kommenteerib ministeerium seda, et suuremas koguses alla taimekaitsevahendite piirnormi jäänud puuvilju süües võib kokkuvõttes tarbitud kogus ikkagi ületada piirnormid, vastas minister, et see on võimalik siiski äärmuslike toitumisharjumuste puhul.
„Igasuguse äärmuslike toitumisharjumustega inimesed seisavad alati silmitsi võimalusega, et mõne saasteaine saadavus võib ületada ohutuspiiri. See on ka põhjuseks, miks toitumisteadlased rõhutavad tasakaalustatud toitumise olulisust ja äärmuste vältimist. Meie arvamus täna on, et pigem lähevad inimesed enne lõhki kui jõuab kätte eluohtlik mürgimäär nende organismis,“ märkis minister Järvik.
Väike kogus mürke tõstab immuunsust
„Juba ajaloost teame me lugu, kus üks kuningas nimega Mithridates Suur harjutas end igapäevaselt väikese koguse mürgiga. Nimelt olevat roomlastega sõdinud valitseja kaitsnud end mürgitamise eest sellega, et oli harjutanud oma organismi, võttes iga päev suuremaid koguseid erinevaid mürke. Kui ta lõpuks end ise tahtiski ära mürgitada, siis see ei õnnestunud tal,“ märkis minister.
„Sama on nüüd ka meie puu- ja juurviljadega – inimeste elu on läinud juba nii steriilseks, et iga pisimgi bakter võib olla tohutute tagajärgedega. Aga kui igapäevaselt süüa sisse neid mürke väikeses koguses, siis inimese immuunsus kasvab ja kui peaks nende toidulauale sattuma neid vilju, kus mürki rohkem, siis inimene isegi ei tunne seda,“ tõi minister välja mürkide mikrodoseerimise positiivse poole.
„Seega on taoline tegevus täna pigem inimese organismi aitav, kui laastav. Väikese mürgikogusega peaaegu terves kehas peaaegu terve vaim või mis kohe ei tapa, peaks tegema teoreetiliselt tugevamaks, kui nüüd parafraseerida pisut,“ lisas ta.
Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha.
Laen .. ...
Kommenteeri