Eksklusiivintervjuu Brigitte Susanne Hundi poolt hüljatud mehega: Ron räägib suu puhtaks

• Avaldatud5 november, 2019
• kategoorias Meelelahutus

Ron istub kurvalt tühjas toas. Põrand on täis märgi taskurätte ning õhk on kurbusest paks. Aga Ron ei ole allaandja. Ta avaldab eksklusiivselt vaid Lugejakiri.ee lehele oma versiooni suhtest Eesti rahvusliku aarde ning ka rahvuslooma ehk siis Brigitte Susanne Hundiga.

Roniga käis rääkimas Lugejakiri.ee suhtetoimetuse staarreporter Viina Lahemets.

Nii, Ron, räägi siis, mis täpselt juhtus?

(Ron teeb pika pausi, nuuskab nina ära ning alustab väriseval häälel.)

Ma isegi ei tea, kust alustada. Ma läksin nii poolteist aastat tagasi ühele peole ja seal oli üks neiu. Ta tuli kohe minu juurde ja ütles, et lähme minu poole. Mul on praegu käimas selline projekt, et ma seksin seitse korda päevas. Et äkki aitad mind?

Ma olin kui puuga pähe saanud. Nii tahaks noort inimest aidata, aga no mul on ju ka töö ja nii. Ütlesin siis, et ma tulen pooleks päevaks, sest muidu äkki trenni üldse ei jõua ja kodused hakkavad ka muretsema.

Läksimegi siis tema juurde. Istusime diivanile maha ja ma ei osanud midagi halba oodata. Ta võttis oma telefoni ja ütles, et ma teeks temast pilti. Ma olin lihtsalt keeletu, sest tal olid riided seljas. Aga no kuidas sa ikka teisel kohtumisel ei ütled? Tegin temast siis paarkümmend pilti, kolm Insta Storyt ja siis hoidsin veel kaamerat, kui ta rääkis oma jälgijatele otse-eetris sellest, kuidas ta nüüd toitub tervislikult ja enam mäkis ei käi.

Siis mu hakkas juba kiire ja ma nagu köhatasin, et äkki teeks selle asja ära, ma saaks hakata minema ja et kell on ka juba palju või nii.

Ma isegi ei julge küsida, et mis sai edasi?

Tean, endal on ka hirmus. Tal hakkas mingi telesaate võte või midagi ja ma ta tahtis, et ma ta sinna ära viiksin. Järgmisel päeval ta tahtis, et ma ta juba hommikul vara meikari juurde viiks. Ootasin siis seal autos tunnikese. Siis oli tal vaja minna küüned korda teha, viisin ta sinna ka. Ja nii see mu pool päeva läks. Kiitsin ennast, et olin ennast vaid pooleks päevaks lubanud. Tervet päeva ei kannataks keegi teda välja.

Teadaolevalt kõige viimane foto Eesti esipaarist veel koos, enne tervet riiki raputanud skandaali. (foto: BSH insta)

Mis sai edasi?

Siis ta tahtis, et ma hakkaks temaga üritustel kaasas käima. Ma ütlesin küll, et mul on vaid kaks ülikonda, aga ta ütles, et võib ka teksastega minna. Nii jõudiski meie „suhe” järgmisele tasandile. Sest iga kord kui meile mõni fotograaf lähenes, siis ma pidin teda suudlema. See oli iseenesest imelik, sest muidu me seda üldse ei teinud.

Küll need üritused olid tüütud, alati sama seltskond, halvad toidud või pidi üldse ise kõik joogid ostma. Siis ta hakkas uurima, et ega ta ei saaks minu juurde sisse kolida, et siis tal jääks rohkem raha kätte. Sest no ega ta ju kuskilt väga palju palka ei saanud. No no kas sa kujutad üldse ette, mis need meigid ja kleidid kõik kokku maksavad?

Ega ei kujuta küll.

No ütleme nii, et sinna läks kogu mu palk ja eks natuke sai sugulaste käest laenu ka võetud. No näiteks siis, kui mõni suurem pidu oli tulemas ja pidime mulle ka uued riided ja saapad ostma, siis olime ikka täitsa miinuses. Kui neid tasuta sööke poleks saanud, siis oleksime nälga jäänud.

(Roni põsele langeb esimene pisar. Ta kogub end kiirelt ning räägib edasi.)

Nii see meie suhe eskaleerus. aga ometi oli midagi, mis mind tema juures kinni hoidis. Tegelikult ta on hea inimene ja kui tal seda meiki ja kunstripsmeid ei oleks, siis üsnagi ilus ka.

Siis mingi aeg ta hakkas rohkem jooma ja sundis mind ka. No kuna need üritused on ikka igal õhtul, siis muutus see päris koormavaks. Lõpuks mul enam maks ei pidanud vastu, aga ta polnud nõus mingite ainete peale ka üle minema, et ikka ainult alkoholi või nii. Poolteist aastat on pikk aeg. Mõtlesin juba päris tõsiselt, et äkki peaks välismaale töö otsima. Läheks kas või Soome. Soomlased ka nii palju ei joo. Lõpuks leidsin lahenduse.

Nii, mis see oli?

Mäletad, Evelin kasutas oma ahistajaga sama trikki. Ma mõtlesin, et lähen ühele peole. Võtan esimese suvalise purjus tsiki ja suudlen teda. Et äkki see aitab? Muidugi ma olin mures, et kas keegi ikka pildistab või selle Brigittele edasi saadab. Ma pole ju nii kuulus, aga no läks ikka õnneks.

Ron, kuidas sa end nüüd tunned?

(Roni nägu upub pisaratesse. Ma kallistan teda lohutuseks ning ta suudleb mind pikalt. Päevast on saanud õhtu ning ta avab baarikapist esimese veini.)

Ütlen ausalt, ikka päris raske on. Kuidagi tühi tunne on ja aega on nii palju üle. Baarikapp on ka triiki jooke täis. Aga ma pole allaandja. Ma võidan ta veel tagasi või vähemalt jääme sõpradeks. Peame jääma.

Aitäh oma südant avamast, Ron!

Pole midagi – ongi hoiatuseks teistele ka.

 

NB! Küsisime antud intervjuu põhjal kommentaari ka politseist ning saime sealt sellise vastuse: „Kui te näete, et kedagi kuritarvitatakse või mis veel hullem, hoitakse kinni ja sunnitakse tegutsema oma tahte vastaselt, siis helistage kohe 112.“

Lisalugu: LOE SIIT, mis on Stockholmi sündroom

Hakka meid jälgima Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!