Veidrad naljad, suvaline publik, pikaks venitatud show ja pimedates laoruumides oma esinemist ootavad artistid. Kõigel sellel, mis tuhandeid televaatajaid Eesti Laulu puhul kummastama pani, on väga konkreetne põhjus – iga aastaga aina kallinev lavatoss.
Täpsemalt soostus sellest meiega vestlema anonüümseks jääda sooviv lauluvõistluse produktsioonitiimi liige.
Eurovisioni lauluvõistluse üks suur traagika on see, et oma esinemise peab kinni maksma iga riik. Seetõttu on paljud riigid otsutanud lõpetada ka oma osalemise, kuna võistlused on olnud liiga suur koorem niigi puudulikule riigieelarvele. Üks kalleimaid teenuseid, mida võõrustajamaad esitustele pakuvad, on just lavatoss.
Kriis algas juba 2013. aastal
„Te ehk mäletate draamat Birgiti esinemise ümber? Kui mõtlesime pikalt, kas tasub teda ikka Malmös tossu sisse panna, sest vahendeid kippus nappima…” alustab produktsioonitiimi liige.
„Lõpuks saime siiski abi, aga pidime edastama suure osa laulust teda mustvalgelt, kuna värvid ka maksavad paraku ja me pidimemujalt kuskilt kokku hoidma.”
Selline näeb välja ülikallis professionaalne lavasuits: kõik on paigas ja efektne. (foto: Cryogenic Fog Smoke Machines From CryoFX)
Kui Birgiti tossuvajadus põhjustas 2013. aastal peaaegu majanduskriisi, siis hiljutine Elina Nechayeva kleidilahendus suudeti päästa ainult annetajate toel. „Kuna rohkem sellisteks kleitideks ja uhketeks projektsioonideks me võimelised pole, oli tarvis taas midagi Eesti Laulus muuta.”
Iga aastaga on lavatoss ka kallinenud ja et Eesti maksumaksja enam nii palju omast rahast seda maksma ei peaks, on ka Eesti Laulu formaat üritanud end muuta kasutoovamaks. „Eesmärk pole enam ammu Kultuuriministeeriumi ja ERRi uksel kraapida, vaid lasta kõigil telefonil hääletajatel ja piletite ostjatel seda hoopiski teha.”
Kuidas aga seondub sellega sel aastal jällegi uuenenud formaat, mis ainult kvantiteedile panustanud on?
Säästmine + ??? = tossuraha
„Sel aastal proovisime tossuraha genereerida säästlike materjalidega maksimaalse ajahulga sees. See tähendas võimalikult odavat show’d võimalikult odavas kohas, terve õhtu otsa,“ rääkis anonüümsust palunud tiimiliige.
„Paraku nappis Tartus rahvast, nii et pidime ümbritsevatest asulatest suvalisi inimesi bussidega sisse tooma, seepärast ka nii leige huvi saalis – väsinud inimesed aeti ju oma kodudest peale rasket tööpäeva välja mingit showd vaatama. Aga see kõik töötas ülima eesmärgi nimel.”
Selline näeb välja äärmiselt odav lavasuits – kuna see on odav, siis on see ka äärmiselt tervistkahjustav. Seda lahendust kasutati nüüd ka Eesti Laulul Tartus.
Mis see siis täpselt oli? „Piinlikkus ja veidrus paneb rahvast huvi tundma ja sotsiaalmeedia kihama. Saatejuhtide kohmetumine, lõputud ebamugavad intervjuud, ja segadusest õõtsuv publik paistavad kohe silma ja jäävad meelde. Laialdane levik sotsiaalmeedias paneb inimesi helistama, et päästa oma lemmik-artiste sellest pimedast ruumist, kuhu me nad sel aastal toppisime. See kõik on tegelikult päris geniaalne!” sõnas tiimiliige.
Seepärast on ka saade ja hääletamine venitatud tervele õhtule, pluss veel minihääletus lõpus, üheks pikaks korduvaks elamuseks. „Algne plaan lihtsalt telefoniliinid terveks nädalaks avada polnud väga jumekas. Rahval peab ikkagi mingi põnevus olema, ja limiteeritud aeg seda ka tekitab.“
Maailma kalleimat lavasuitsu kasutatakse peamiselt Ladina-Ameerika riikides, kus sealsed riigid saavad seda lubada. Suitsu teeb kalliks tooraine aga see on ka samas tervisele kasulik ning aitab esinemisele tohutult kaasa.
Ometi oli terve õhtu otsa näha ka tossu, kust see raha siis ometigi tuli?
„Kohalikud kutid teevad väga odavalt selle tossu ära. Maailma mõistes odavalt siis. Videomehi ikka saab kaasa võtta Eurovisioonile, aga tossukutte paraku mitte,” nentis Eesti Laulu anonüümseks jääda sooviv tiimiliige.
Hea lugeja! Kuidas jäid sina Eesti Laulu lavatossuga rahule? Anna oma arvamusest märku loo all kommentaarides!
Eesti Laulu käis kohapeal Tartus kajastamas ja asja lähemalt uurimas nüüd end kultuuriajakirjanikuna esitlev Holger-Hendrik Hang.
Laen .. ...
Kommenteeri