Täna algas aktiivse valimisagitatsiooni periood, mis tähendab, et kõik riigikogu valimistel osalevate kandidaatide välireklaamid on keelatud. Keeld tuli õigel hetkel, sest paberitööstustel hakkas paber otsa saama – põhjuseks poliitikute tellitud valimisplakatid, millel lubati kaitsta Eesti metsi.
Eesti metsatööstused ja paberitootjad töötasid eilseni ööpäevaringselt ja viimase piiri peal – nõudlus paberile järele oli nii suur, et tööstused pidid palkama lisatööjõudu ja võtma maha rohkem puid kui tavaliselt.
„Täielik hullumaja, ma ei oska seda mitte mingit muud moodi kirjeldada kui et täielik hullumaja on see, mis praegu toimus. Me ei suutnud nii palju tselluloosi ette toota kui paberitootjad meilt seda nõudsid,“ märkis Estonian Celli esindaja Peeter Pihlap.
Kogu toodang otsejoones paberitööstustele
Estonian Cell on üks kahest tselluloosi töötlemisega tegelevast suurettevõtest Baltikumis Kehra tselluloositehase kõrval.
„Tavaliselt kasutame me ära umbes poole Eestis langetatud haabades, kuid tänu suurenenud nõudlusele pidime suure osa toorainest sisse tooma ka Lätist. Tselluloosimass ei jõudnud kohati mahagi jahtuda kui juba olid paberitööstuse veoautod kohal ja viisid kõik minema,“ kirjeldas Pihlap olukorda.
See mets andis oma elu, et poliitikute näod ei ununeks! Nendest puudest saidki valimisplakatid, mis nüüd lihtsalt minema visatakse. (foto: vaikustotsides blogi)
Nõudlus paberile järele oli suurem pakkumisest
Paberitööstused suurendasid viimase poolaastaga oma toodangut üle kolme korra, kuid ikkagi rabati kogu toodang käest ära.
„Kui tavaliselt ekspordime me ligi 90% oma toodangust, siis viimasel poolaastal jäi ligi 99% toodangust Eestisse. Kohalikud valimistele pühendunud trükifirmad ja valimisplakatite valmistajad ostsid kogu meie toodangu ära,“ sõnas Kehra paberivabriku omanikfirma “HORIZON” Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi esindaja.
„Meie laod on tänase seisuga praktiliselt tühjad. Mitte midagi ei ole enam järel. Ladudes valitseb tühjus ja hinges valitseb tühjus nüüd.“
Eesti paberitööstuste laod on tühjad. Töötaja otsib veel viimaseid pabeririismeid, et need trükikotta valimisreklaamiks viia.
Trükifirmad töötasid ööpäevaringselt
Eesti suurima poliitreklaamide valmistaja ConArtist Print ASi juhatuse esimees Maanus Tamme sõnul olid nemad üks ettevõte, kes palju paberit tööstustelt ostsid. „Poliitikud tulid meie juurde juba eelmise aasta teises pooles ja hakkasid nõudma suurte valimisplakatite valmistamist. Meie trükipressid ja printerid huugasid 24/7, et poliitikute nõudmistega hakkama saada. Kõige populaarsemad plakatid, mida poliitikud nõudsid, olid keskkonnakaitse ja Eesti metsa kaitsmise sõnumitega,“ rääkis Tamme.
„Eesti metsa kaitseks!“, „Eesti metsa eest!“, „Meie hoolime Eesti loodusest!“, „Ära puutu Eesti metsi!“ jne olid ainult vähesed ülisuurtes mõõtudes poliitikute nägudega ja sõnumitega plakatid, mida ConArtist Print ASi trükikoda valmistama pidi.
Valimisreklaamid rändavad tänasest prügikasti
Küsimusele, et mis neist tohututest valimisplakatite kogustest edasi saab, ei osanud trükifirma juht midagi arvata: „Eks need maha rebitakse ja ära põletatakse, ega muud nendega küll peale pole hakata,“ arvas ta.
Poliitilised välireklaamid olid lubatud kuni riigikogu valimise aktiivse valimisagitatsiooni alguseni. Alates 23. jaanuarist kuni 3. märtsini 2019 (riigikogu valimise päevani) on seaduse järgi keelatud üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam.
Hea lugeja! Mida arvad Sina taolisest raiskamisest – kas oli see nüüd seda väärt, et võtta maha terved metsad, et paar kuud saaksid üleval rippuda plakatid, mis nüüd prügikasti rändavad? Anna oma arvamusest loo all kommentaarides märku!
Laen .. ...
Kati karu
23. jaan. 2019 - 18:41Kindlasti oli metsade suuremahuline lageraie hea majanduslik mõte juba töötuse seisukohalt. Kui ei oleks valimisi ja plakateid, siis täiendaks 101 inimest töötute ridu. Praegusel juhul saab enamus neist oma ainsa oskusega ametis jätkata. Vastasel korral tuleks maksumaksjal kinni maksta 101-le lisandunud põmmpeast töötule kingsepa või õmblustöölise ameti õpetamine.