Hingedepäeva eri! Lugejakiri pöördus tänasel tähtsal päeval teispoolsusesse ning palus intervjuud Eesti president Lennart Merilt. Meril oli nii mõndagi öelda meie tänase poliiteliidi ja nende tegemiste kohta.
Hea Lennart, järgmiste Riigikogu valimisteni on jäänud 17 nädalat. Esimesed valimisreklaamid juba jooksevad teles ja esimesed klantsplakatidki on tänavatel. Mida sina sellest arvad? Mida tuleks silmas pidada enne valimisi?
Kogemustega on juba kord nii, et neid leiab ainult minevikust. Mõelge selle peale kui valima lähete. Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.
Täna on olukord selline, et nii valitsust kui Tallinna linna valitseb Keskerakond.
Ajakirjandus kõnetab neid peaaegu lugupidavalt peene tiitliga korruptant, selle asemel, et öelda lihtsas eesti keeles riigivaras. Ämbrisse astumine, skandaal, katastroof, sügav hämming ning “au ja väärikus” kaitsmine kohtus on Eesti vabariigi kodaniku igapäevane lugemisvara. Rahval on õigus küsida: kas see ongi Eesti vabariik? Ei, mu kallis rahvas, see ei ole Eesti vabariik. See on Eesti vabariigi vaht, mille riisume kulbiga kokku ja heidame solgiämbrisse. Kui mitte varem, siis valimiste aegu. Seda me teeme ühiselt ja teeme senikaua, kuni vahtu enam ei ole.
17 aastat oli Eesti riigi valitsejaks Reformierakond.
Majanduse reformimine on lihtsas keeles varade ümberjaotamine. See on alati ja kõikjal olnud räpane aeg.
Nüüd on nad opositsioonis. Kuidas edasi?
Omad vitsad peksavad ja peksavad pensionile.
Sotsid on küll koalitsioonis täna, kuid nende programmist on võimatu aru saada – kas nad tahavad rahvale kõike tasuta jagada või tahavad nad kõike rahvale jagada tasuta.
Kommunism, see totalitaarse kurjuse õpetus, on surnud, kuid keegi ei ole näinud kommunismi laipa. Kurjusel on omadus vahetada vormi ja värvi. Sotsiaalse ebavõrdsuse kahandamise kõige tõhusam viis on haridusse investeerimine, mitte tasuta asjade jagamine.
Jevgeni Ossinovskit ja teisi tema koalitsioonipartnereid süüdistatakse praegu jõhkras aktsiisitõusus.
Mu kallid kaasmaalased, ka mulle on kingitud viina. Kingitust on piinlik tagasi lükata. Meie pere peseb viinaga aknaid. Üks meie poliitikuid ütles mehiselt, et ta võtab viina lojaalsusest riigitulude kasvatamise vastu. Mõned aastad tagasi kasutati ühe poliitiku perekonnanime alkoholimõõduna. Võin selle peale üksnes kosta, et Eesti poliitilise juhtkonna eetiline pale on talumatult määrdunud.
EKRE on uue jõuna tõusnud areenile ning toonud kaasa suurema lõhestatuse ühiskonnas. Mida neist arvata?
Raskel ajal on ka perse laululind.
See aasta näitab, et rahvas pole rahul ja uusi erakondi tekib nagu seeni peale vihma. Meil on siin olemas Vabaerakond, uus tulija Eesti 200 ja miks mitte ka Elurikkuse erakond. Mida neist arvate? Kas uued tulijad muudavad midagi?
Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis.
Lõpetuseks küsin, kas sa tahad Eesti rahvale midagi veel öelda?
Pagan võtaks, isegi hobusele ei tohi morni näoga läheneda, liiati siis Eesti Vabariigi kodanikule. Inimesed, olge natukenegi rõõmsamad nii enda kui teiste pärast.
Poliitikutele on mul öelda ainult üht – te olete selle rahva närvi ajanud ja riigi persse keeranud aga veel pole hilja kahetseda ja tegutseda – võtke end kokku ja hakake inimesteks, Eesti inimesteks.
Aitäh, Lennart, selle intervjuu eest!
Pole midagi, ega mul midagi targemat teha siin niikuinii polnudki. Olge terved!
Laen .. ...
Kommenteeri