Esimesed haned ja muud linnud on juba lõunast tagasi jõudnud. Vähem on teada fakt, et kohe saabuvad Hispaaniast tagasi ka esimesed toonekurgid, kelle saabumine võib lüüa alla ka kohalike kurkide hinnad.
Toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg.
Vähem on teada fakt, et toonekurel on kolm alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode-Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias ning Cucumis Sativus Ciconia ehk harilik Valge-Toonekurk, kes talvitub valdavalt Hispaania põllumajanduspiirkondades.
Tuntud oma kõrge veesisalduse aga ka halva maitse poolest
Toonekurgid on tuntud Eestis selle poolest, et sisaldavad üsna palju vett. Kahjuks on nad tuntud ka selle poolest, et neil pole erilist maitset. Sellegipoolest on eestlased need mitteniigraatsilised linnud omaks võtnud ja nad on leidnud tee tavalise eestlase toidulauale just eelkõige oma hinna poolest.
Vabas looduses elavad Valged-Toonekurgid samamoodi nagu nende suguvennadki – kõrgele posti otsa ehitatud pesas.
Harilik toonekurk on loomulikus keskkonnas.
Kui tavaline Valge-Toonekurg on kaitse all ja teda küttida ei tohi, siis Valge-Toonekurk on juba arvukuselt kõvasti suurem ja neid võib vabalt küttida ja oma tarbeks ka kasutada. Kuid kuna linnud on üsna osavad, siis on nende kättesaamiseks vajalikud siiski professionaalsed küttimisoskused.
Kuidas seda vesist lindu ära tunda?
Valge-Toonekurk on valge ainult oma nime poolest. Tegelikult on lind roheline, vaid jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 500 gr–1 kg. Kehapikkus on 30–40 cm, tiiva siruulatus 200–215 cm.
Paljudel Valge-Toonekurkidel on veel üks iseloomulik omadus – nende keha on kaetud kilega. Kile kaitseb lindu raskete ilmastikuolude eest ja hoiab neid looduses ka soojas.
Selge majanduslik mõju Eestile
Valge-Toonekurkidel on otsene mõju ka Eesti majandusele. Kui siin kasvatatava ja müüdava kurgi hind on väga kõrge, siis just Hispaaniast saabuvate toonekurkide tulek lööb alla ka kohaliku kurgi hinna. Nii saavad eestlased poest osta odavat Eesti või Poola kurki ning ei pea mööda kõrgeid elektriposte ronima, et jahtida odavat Hispaania toonekurki.
Peab ära märkima, et harilik toonekurk sobib niisama söömiseks, kuid ei sobi näiteks hapukurkide valmistamiseks.
Kõigi eelduste kohaselt peaksid esimesed toonekurgid jõudma Eestisse juba lähinädalatel. Millal nad poelettidele jõuavad, sõltub juba kohalike jahimeeste entusiasmist ja küttimisoskustest.
Hea lugeja! Kas Sina juba ootad odavate toonekurkide saabumist Eestisse? Anna oma arvamusest märku loo all kommentaarides!
Kas Sina polegi veel toetanud Eesti kõige usaldusväärsema ja tõsiseltvõetavama uudisteportaali Lugejakiri.ee ilmumist? Kliki siia ja pane õlg alla!
Laen .. ...
Kommenteeri