Kooliaasta on kohe algamas ning koos kooliks vajalike nutitelefonide varumisega saabub paljudes peredes ka aeg valida lapsele uus vihikute ja pliiatsite komplekt. Soovitusi selle kohta, mida seejuures silmas pidada võiks, jagab pensionile jäänud pedagoog Inessa Muld (peaaegu 100).
Mulla sõnul tasub koolilapsele vihikut või pliiatsit valides arvestada sellega, et väiksematel koolijütsidel kipuvad need sageli maha kukkuma, ära kaduma või kasutavad nad neid nii, et tuleks juba EMO külastada.
„Seega võiks esialgu pigem valida odavama variandi, sest vihiku või pliiatsi eluiga ei pruugi olla just kuigi pikk. Samuti võiks meeles pidada, et lapse vihiku või pliiatsi katki minemisel sisestatakse e-kooli negatiivne hinne, võib see üleriigilise interneti rivist välja viia ning see omakorda toob kaasa palju pahandusi. Või vähemalt mina olen asjast nii aru saanud,“ märkis endine pedagoog.
Hinnaklass
“Kui põhikooli- ja gümnaasiuminoor ootab vihikult palju erinevaid jooni ja ruute selleks, et hea kvaliteediga sinna endale arusaamatuid asju kirjutada, ebatsensuurseid pilte joonistada, lihtsalt sirgeldada ning valentinipäeval luuletusi kirjutada südamesõbrale, mida kunagi talle ei näita, siis esimeses klassis alustaval koolilapsel veel niivõrd vinget pliitsit või vihikut arvatavasti vaja pole,” sõnas Muld.
“Seega sobib ideaalselt lapse esimeseks vihikuks midagi lihtsamat, näiteks taskukohase hinna, aga väga hea materjaliga tavaline poetšeki tagakülg. Pliiatsiks sobib ka jaanipäevast alles jäänud söetükk” lisas ta.
Kõige tähtsam on olemas – nutitelefon.
Valides pliiatsit või vihikut juba veidi vanemale põhikooli- või gümnaasiuminoorele, tasub aga vaadata kallimate ja vingemate atribuutide poole.
“Nõudlikumale ja veidi vanemale kasutajale sobivad palju rohkemate joonte ja ruutudega vihikud ning pliiatsid, millega lisaks sirgeldamisele saab veel graffitit seinale ja tattoosid kehale teha,” rääkis eru-pedagoog. “Sel juhul eeldatakse sageli, et pliiatsil peab olema terav ots ja võimalikult hea kvaliteediga süsi, mille abil saaks ka kõige paksemast nahast läbi torgata,” lisas vanemat-tüüpi naine.
Pliiatsite eripärad
“Lapsed peavad sageli kirjutama etteantud sisu vihikutesse ja see muudab osad lapsed rahutuks, isegi hüperaktiivseks. Seega võiks koolilapsele pliiatsit valides tähelepanu pöörata ka vähemalt 16 eri värvitooni vahel,” soovitab Muld.
“Lilla rõõmustab, roosa rahustab”- reegel on see, mida peaks Mulla sõnul enim järgima.
„Odavamatest pliiatsites on seda keerutades võimalik näha ka, kuidas kalast saab konn ning vähemalt 16-aastaste laste pliiatsitel on olemas näiteks ka Marilyn Monroe kleidikadumise võlukunst. Kui otsida suurema fantaasia ning adrenaliiniga pliiatsit, siis peaks juba kooli lõpetama ning ise selle teenimiseks ja soetamiseks tööle minema,“ arvab pedagoog.
Vihiku eripärad
“Mida käepärasem vihik, seda väiksem ka tõenäosus, et see maha kukub ja keskelt kogemata avaneb, kuhu on joonistatud keegi õpetajatest väga ebatsensuurses poosis. Suur vihik võib olla küll mugav suuremate inimeste joonistamiseks, kuid mitte kasutajasõbralik väiksemate käte jaoks,” sõnas Muld, kelle soovitusel võiks pisemate vihikute suurus jääda umbes 5,7 tolli juurde või sellest alla.
See lapsevanem on põhjalik ning testib enne enda peal pliiatsi maitseomadusi.
“Parim viis vihikuid päriselt katsetada on neid toidupoes sooduskampaania korras koos lastega järgi proovimas käia ja täis sodida,” lisas ta. “Kui laps kassa juures ei karju, siis seda toodet peakski eelistama.”
Hea paraja suurusega vihik on näiteks 5,45-tolline “Frozen 3” kaanepildiga toode, mida teistel lastel veel pole.
Pliiatsi ja vihiku kasutusvõimalused
Mida suuremad koolilapsed, seda suurem on ka nõudlus väga hea pliiatsi ja vihiku järele.
“Viimasel ajal on turule tulnud mitu uut lipulaeva, mis paistavad silma just väga kõrge kvaliteediga tarvikute poolest. Näiteks Sx10 pliiats, millega saab teha selgeid sirgeldusi isegi ööpimeduses või Px30 Pro nelja tagumise lisa vihikulehega ja kümnesentimeetriste ruutudega,” rääkis pedagoog.
„Valik on lõputu. Kuna hetkel veel oma pensioniraha lastele nutitelefoni või muude asjade soetamiseks kasutada ei saa, siis loomulikult seab piirid ette lastevanemate rahakott,“ lisas Muld.
Eesti vanima elusoleva pedagoogiga kohtus ja õpetussõnad kirja pani reporter Andres Pearu.
SEOTUD LOOD:
Vanemad pole veel üldse valmis selleks, et kohe tuleb hakata oma laste eest koolitöid tegema
Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Laen .. ...
Kommenteeri