Koolialguse spikker lapsevanematele: teadlased on teinud kindlaks, et läbi nina ühmatud „mhmh“ on endiselt kõige efektiivsem vastus sinu lapse kurat teab mitmendale küsimusele.
Tallinna Ülikooli läbi viidud uuring hõlmas lausa 30 000 lapsevanemat ja nende järglast, kokku uuriti üle 400 000 küsimuse ja vastuse.
Tulemused olid üllatavad
„Meie uuringu põhieesmärk oli leida ülim vastus või vastused, mida lapsevanemad saaksid igapäevaselt kasutada oma laste totratele ja sageli idiootsetele küsimustele vastamiseks nii, et lapsed vait jääksid vähemalt korraks ja nad ise psühhiaatriakliinikusse ei satuks,“ märkis uurimisrühma juht Tanel Piik.
„Lapsed küsivad väga palju küsimusi, eriti need, kes pole veel puberteediikka jõudnud. Nendega, kes on sinna jõudnud, on juba asi lihtne – neid ei huvita enam miski ja seega vanemad pääsevad nendega suhtlemisest,“ selgitas Piik.
„Probleem ongi nüüd nende väiksematega, kes alles rääkima õppinud ja kes lihtsalt ei lõpeta oma küsimuste laviini – traktorid pilve peale ei sõida, onju emme; noa otsas hüpata ei tohi,onju issi; kuigi naabritädi on öösiti siin kui emme ära on, siis tema pole meie emme, onju issi jne jne. See on tohutu surve vanematele, kes püüavad kuidagigi oma eludega hakkama saada ja peavad sealjuures veel vaimse tervise säilitama,“ märkis Piik.
Pole kahtlustki, et see väike tropp küsib kohe järjekordse lolli küsimuse. Nüüd on vähemalt teada, kuidas tal suu kiirelt, efektiivselt ja ilma vägivallata kinni panna.
Uuringust koorusid välja ideaalsed vastused
„Uuringud näitavad, et üks laps suudab päeva jooksul küsida ca 300-600 küsimust, oleneb sellest, kui oma kuradi nina igale poole toppija laps on,“ selgitas Piik.
„Niisiis uurisime süvitsi, et milline vastus oleks kõige efektiivsem, et lapse ei tea mitmendale küsimusele vastata nii, et vastatud justkui lapsele on aga midagi sisulist seal pole,“ kommenteeris uurimisrühma juht Piik.
„Tuli välja, et kõige optimaalsem ja efektiivsem on läbi nina ühmata „mhmh“. Sa oled justkui lapse küsimusele vastanud aga tegelikult midagi sisulist öelnud pole. Laps saab kinnituse oma idiootsele küsimusele ja saab minna järgmise juurde, vanem aga on kokku hoidnud tohutu hulga energiat ja ajurakke, et pole pidanud midagi sisuliselt selgitama hakkama,“ rääkis Piik.
Isegi Einstein teadis, kuidas oma lollidele tudengitele võimalikult efektiivselt vastata.
Uuringust selgus ka, et järgmiste efektiivsete ja optimaalsete vastustena võiksid lapsevanemad kasutada näiteks kas „jah“ või „ei“.
„Aga nende mõlema puhul on äärmiselt suur oht, et laps hakkab koheselt edasi küsima, sest ta on saanud väga konkreetse ja selge vastuse : ei või jah. See teebki „mhmh“-i lausa geniaalseks – mingit selget vastust antud pole aga vastatud vanema poolt justkui on,“ selgitas Piik.
„Seni, kuni see väike tropp seal auto tagaistmel sinu „mhmhi“ üle juurdleb, on juba tükk aega mööda läinud ja sina oled saanud vaikust nautida,“ lisas uurimisrühma juht Piik.
HEAD KOOLIAASTA ALGUST, KALLID LAPSEVANEMAD! 🙂
SEOTUD LOOD:
Vanemad pole veel üldse valmis selleks, et kohe tuleb hakata oma laste eest koolitöid tegema
Bussis raamatulugemisega koolilapsi šokeerinud mees peeti politsei poolt kinni
ŠOKK! Tudulinna kooli geograafiaõpetaja peksis gloobuse vastu lamemaalasest õpilase pead lapikuks
Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Laen .. ...
Kommenteeri