POLITSEI TUBLI TÖÖ: aastatagune mõrvamüsteerium sai lõpuks lahenduse

• Avaldatud30 jaanuar, 2019
• kategoorias Krimi

Politsei arvab, et on leidnud lahenduse aastatagusele jõhkral mõrvale, kus Nõmme jalakäijate silla alt leiti tükeldatud laip. Loo teeb kurioosseks see, et kõik juhtunu asjaosalised kadusid seejärel salapäraselt.

Järgnev lugu on kirja pandud tuginedes politsei uurimisraportile. Toimikust selgub, et kuigi väga selgelt oli kohe teada, kes oli mõrvar ning juhtunul oli ka pealtnägija, ei peetud mitte kedagi kinni. Tänaseks on kõik asjaosalised kadunud nagu tina tuhka.

Lugu sai alguse nagu ikka – ühisest joomingust

Kriminaalne lugu sai alguse 17.märtsil 2018, kui kahtlusalusele helistas tema tuttav Ljudmilla (47), kes kutsus ta endaga Nõmmel asuvate garaažhide juurde pidutsema. Kahtlusalune  32-aastane Peeter oli kohe nõus ning sõitis taksoga kohale.

Ljudmila ja Peetri jooming. Pildi tegi arvatavasti hilisem ohver Albert.

Paarike asus koheselt tarbima Peetri poolt kaasa võetud konjakit. Toimikust selgub, et mingil hetkel liitus joominguga sealsamas garaažhi omav Albert (37), kes pakkus, et liitub lõbusa seltskonnaga. Teised polnud sellele vastu ning üheskoos joomine jätkus.

„Mingil hetkel läksid Peeter ja Albert omavahel lootusetult tülli. Ma ei mäleta täpset põhjust, kuid sõnasõda võis alguse saada sellest, et millal täpselt kevad saabub. Ühesõnaga triviaalne põhjus oli. Ühel hetkel haaras Peeter aga mingisuguse terariista ja torkas selle Albertisse. Ma tegin veel sellest igaks juhuks ka pildi, sest mulle tundus, et vigastus on tõsine. Politseisse ma tol hetkel siiski helistada ei julgenud, sest kartsin neid. Minu jaoks tuli sel hetkel piir ette ja lahkusin seltskonnast,“ rääkis uurijatele Ljudmilla.

See on viimane pilt, mis veel elusast Albertist tehtud on. Selle pildi tegi Ljudmilla, kes lahkus seltskonnast pärast pildi tegemist.

Edasi läks asi oma loogilist rada

Toimikus seisab, et 18.märtsil kella 6 ajal hommikul leidis juhuslik möödakäija Nõmme silla alt tükeldatud Alberti laiba. Laiba leidnud 26-aastane Kristiina oli juhtunust küll šokis, kuid suutis välja kutsuda politsei. Politseipatrull reageeris kiiresti ning kohale toodi ka jälituskoerad.

Alberti laiba leidnud Kristiina, kes oli juhtunust täiesti šokis.

Sündmuspaigast ainult 100 meetri kaugusel asuval mäekünkal peeti kinni verise näoga 56-aastane Tiit, kes alguses puikles vastu, kuid murdus ruttu kui politseinikud teda pisut peksid ja andis seejärel vabatahtlikult tunnistusi.

Tuli välja, et Tiit polnud siiski mõrvar – ta oli vahetult enne kinnipidamist kukkunud ning sellepärast oli ta nägu ka verine. Siiski osutus Tiit väärtuslikuks tunnistajaks, sest nägi pealt, kuidas purupurjus Albert ja Peeter olid silla alla läinud. Ta ei näinud seda, mis juhtus peale seda aga tema tunnistuste kohaselt lahkus sündmuspaigalt ainult Peeter.

Sündmuspaiga lähedal kinni peetud Tiit, kes osutus siiski süütuks.

Tiidu tunnistuste kohaselt vaarus purjus Peeter Nõmme mäest alla Tallinna Tehnikaülikooli poole. Tema sõnul oli olnud Peetril lahkumisega kiire.

Jälituskoerad võtsid kiiresti Peetri jälje üles ning ta leiti Ehitajate teelt ühe korterimaja ees liikumatult vedelemas. Peeter äratati üles ning ta viidi tagasi sündmuspaika ja sealsamas kuulati ta ka üle.

Nüüd läheb lugu kurioosseks

Peeter andis politseile kohapeal ütlusi ning uurimistoimikust selgub, et ka tema ei teadnud, kes oli Alberti tapnud või tükeldanud. Peetri sõnul olid nad tõepoolest koos Nõmme garaažhide vahel alkoholi tarbinud ning selle otsalõppedes liikunud linna uue pudeli järele. Nõmme silla all aga olevat Albert kurtnud, et rinnus on valud ja edasi liikuda ei suutnud. Peetri sõnutsi jättis ta Alberti sinnapaika ning liikus üksi Nõmme mäest alla. Mis võis juhtuda Albertiga, seda vaatepildist šokis Peeter seletada ei osanud.

Ohvri kõrval vedelesid ka tapariistad

Peetri kätelt võeti koheselt ka DNA proovid, kuid Alberti DNA-d sealt ei leitud. Ka ei tunnistanud Peeter omaks sündmuskohalt leitud tapariistu ega mõrva ennast.

Alberti tükeldatud laip, mille kõrval lebavad tapariistad.

Alberti laipa uurinud kohtuekspertide sõnul suri ta torkehaava ja peavigastuse tagajärjel. Misjärel oli ohver tükkideks saetud.

Politseil ei jäänud muud üle kui Peeter vabadusse lasta, sest mingeid otseseid tõendeid tema vastu ei olnud.  Peeter oli varem küll varguse ja petmise eest kohtulikult karistatud, kuid see oli ka kõik. Politseil polnud alust Peetrit vahi alla võtta.

Politsei leiab uued tõendid alles kuu aega hiljem

Loomulikult jõudis koletu tapatöö ka ajalehtede esikaanele. Ljudmilla luges neid uudiseid ning tal hakkas süda kripeldama. Ta pöördus politseisse alles kuu aega hiljem ning andis juhtunud kohta tunnistusi. Nüüd oli politseil alust kahtlustada, et tapatöö taga oli ikkagi Peeter, sest viimane oli Albertit joomingu käigus pussitanud terava esemega.

Peeter kuulutati koheselt tagaotsitavaks, kuid teda leida enam ei suudetud. Ta oli kadunud nagu tina tuhka.

Kui politsei proovis võtta ühendust uuesti Alberti laiba leidnud Kristiina, sündmuspaika esimesena pildistanud pressifotograafi Jaanuse ning sündmust pealt näinud Tiiduga, tabas politseid suur üllatus – ka kõik need asjaosalised olid justkui maa pealt minema pühitud.

Alberti laiba kõrvalt leiti ka müstiline lumme kirjutatud tekst, kus seisis: “Kevad sind veel karistab, raisk!”. Toona ei osanud politsei seda juhtunuga kuidagi seostada, kuid nüüd on alust arvata, et kirjutajaks oli Albert ja sõnum oli mõeldud Peetrile.

Politsei pani siiski mõrvapusle tagantjärgi kokku

„Kui me hakkasime kogu seda lugu üksipulgi uuesti kokku panema, siis tegelikult avastasime üsna ruttu, et mis tegelikult juhtunud oli. Arvame täna, et Peeter oli tõepoolest Alberti silla all mõrvanud ning tema oli süüdlane. Kuid kuna kõigi asjaosaliste näol, peale Ljudmilla, oli tegemist lumememmedega, siis oli igati loogiline, et kevade ja esimeste soojade saabudes kadusid ka lumememmed. Vähemalt me arvame, et nii juhtus, sest mingeid tõendeid me selle kohta siiski leidnud pole,“ lausus Tallinna Põhja prefektuuri eriti raskete kriminaalasjade uurija Toivo Soe.

Esimeste seas sündmuspaigale jõudnud pressifotograaf Jaanus on samuti tänaseni kadunud.

“Oleks me kohe tol saatuslikul hommikul saanud aru, et tegemist on lumememmedega, oleks mõrva lahendamine läinud tõenäoliselt kiiremini. Aga tol hommikul sadas kõvasti lund ja tuiskas, ega eriti ei olnud võimalik vahet teha, kas tegemist on inimesega või mitte, sest kõiki ja kõike kattis korralik lumevaip, ka meid endid,” selgitas Soe fataalse eksimuse tagamaid.

„Kuid lahenduse me ikkagi lõpuks leidsime. See oli huvitav mõrvamüsteerium, mis on hea näide, et vanade uurimismeetodite, kaine mõistuse, kalendri, termomeetri ja nüüdistehnoloogia ühendamine aitas mõrvamüsteeriumi lõplikult lahendada.“