PÕLLUMEHED HÄDAS! Suvel varastatakse põldudelt herneid ja kapsaid, talvel sõidetakse taliviljal ATV-de ja mootorsaanidega. See kõik lõpeb nüüd, sest põllumehed said riigilt loa oma põldude ääred mineerida.
Põllumehed on ahastuses – suviti peab seisma ööpäevaringselt valves põllu ääres, sest möödasõitjad kipuvad varastama kõike, mis põllul kasvab: herneid, kapsaid, kartulit, peeti ja ära ei põlata isegi elektrikarjuseid ja koduloomi. Lisaks tallavad fotograafiahuvilised maha vilja, et seal endast pilti teha.
„Kui sügisel see allesjäänud saak ära koristada, siis korraks on vaikus. Aga kui tuleb talv, hakkab trall jälle uuesti pihta. Siis sõidavad üle põldude jõmmid oma kallite ATV-dega ja mootorsaanidega ning rikuvad talivilja. See lumekiht, millest kord on üle sõidetud, ei kaitse enam taimi külma eest ju,“ kurdab Lääne-Virumaa suurtalunik Jaak Hein, kelle talivilja on lõbusõitjad nii tänavu kui varasematel aastatel rikkunud saanimehed.
Ohus on sadu tuhandeid hektareid põlde
Eestis on ohus kuni 200 000 hektarit taliviljapõlde, mille rüüstajatega võitlemine on jäetud ainult põllumeeste õlgadele. Kuid nüüd on ka seaduselooja ehk riik probleemi tunnistanud ning hakanud asjaga tegelema.
Uut lahendust katsetati edukalt detsembris Jõgeva Sordiaretus- ja Katseinstituudi katsepõllul, kus vaatamata hoiatussildile sõitis jõmmist saanimees põllule ning jäi ilma oma kallist masinast.
Alates sellest suvest võivad põllumehed rajada oma põldude ümber miinivälju, mis peaksid isegi kõige riskialtimad põllurüüstajad eemal hoidma. Seadus näeb ette, et miinid võib paigaldada kuni 3 meetri kaugusele põllu äärest, kuid mitte lähemale kui 15 meetrit üldkasutatavatest teedest nagu näiteks riigimaanteed.
Viimane nõue on paika pandud selleks, et juhul kui mõni keelust üleastuja peaks astuma miinile, siis tema plahvatusega puruksrebitud jäsemed ei lendaks välja maanteele ega segaks sealseid liiklejaid.
Põllumehed on uue lahendusega rahul
„Ega me ka siin ise pole niisama passinud ja pealt vaadanud, kuidas meie saaki ja põlde rikutakse. Oleme olnud valves ka öösiti ja kui oleme rikkujad tabanud, siis oleme neile põhjalikult selgitanud, millised on nende käitumise tagajärjed. Osad saavad aru, osad mitte. Aga ega jutuga neid tegelasi ei peata, oligi vaja radikaalsemat lahendust senisele korrale,“ arvab suurpõldur Hein.
„Minul on kokku üle 300 hektari maad ja kavatsen enamiku ümber rajada miinivälja.“
Värske lahendus põllurüüstajate vastu pole midagi uut
Mujal maailmas on antud lahendus kasutusel mitmes riigis. Näiteks kaitsevad oma põlde sel viisil nii Süüria kui Afganistani põllumehed. Ja siiani on olnud lahendus vägagi efektiivne.
Süüria põllumees paigaldamas maamiine oma põldude kaitseks.
Eesti on siiski esimene Euroopa Liidu riik, kes taolise radikaalse lahenduse kasutusele võtab. Riik on oma seaduse seletuskirjas toonud välja positiivsete külgedena näiteks seda, et miinid saaksid toota kohalikud Eesti sõjatööstusega tegelevad ettevõtted ehk see elavdaks kohalikku majandust olulisel määral. Ära ei ole unustatud ka otsest sotsioloogilist ja ühiskondlikku mõju geenifondile– miiniväljadel hukka saavate põllurüüstajate tõttu võib ka riigi keskmine IQ tase tõusta uutesse kõrgustesse.
Esimesed miinid paigaldatakse Eesti põldude äärtesse juba sel kevadel kui maa üles sulab ja kaevata on võimalik.
SEOTUD LOOD: Paldiski linn plaanib liikluse rahustamiseks paigaldada lamavate politseinike alla tankimiinid!
Laen .. ...
Kommenteeri