Riigikohus tegi sel nädalal olulise otsuse Eesti kohtuajaloos – kontoris naiskolleegi ahistanud ja tema kunstrindu katsuda üritanud mehele määrati karistus mitte seksuaalkuriteo, vaid varavastase teo paragrahvi järgi.
Kui kahes esimeses kohtuastmes käsitleti juhtunut ahistamisena, siis just Riigikohtus toimus üllatuslik teo ümberklassifitseerimine.
Lugu sai alguse paar aastat tagasi
Tallinna ühes kontoris töötav naisterahvas N. (33) lasi endale paigaldada kunstrinnad, peale mida hakkas tema vastu erilist huvi tundma tema kolleeg P. (44).
Kohtumaterjalidesse süüvides selgub, et ebaterve huvi tekkis meeskolleegil siis mitte konkreetselt uusi rindu kandva isiku, vaid just rindade vastu.
Lugu võiks siinkohal ka lõppeda ning asja oleks võinud uurida ja kohut mõista ahistamise paragrahvi alusel, kui poleks olnud seda viimast fakti.
Mees ihkas naise vara
Kohus leidis, tuginedes olemasolevatele tõenditele ning tunnistajate ütlusele, et kuigi meeskolleeg ei püüdnudki varjata oma ebatervet huvi naiskolleegi rindade vastu, ei lisandunud sellele mingeid muid tavapärastele ahistamistele omaseid tunnuseid ja järjepidevaid tegusid.
Pilt ei pruugi olla üldse illustreeriv aga tõenäoliselt siiski on.
„Kuigi leidis laialdast kinnitust, et iga kord, kui N. sisenes kontoriruumidesse, asus P. häälitsema nagu loom ja tema suunurkadesse ilmusid silmnähtavad ilanired, ei kasutanud P. N.-i vastu mingeid muid verbaalseid ega füüsilisi rünnakuid peale siis ühe korra, kus ta üritas neid keset jõulupidu tantsuplatsil krabada ning karjus üle saali „brrrrr- mootorpaat“,“ märkis riigikohtunik Martin Peermes.
„Kuna tegemist ei ole naisele looduse poolt kaasa antuga ning ta lasi need endale kalli raha eest paigaldada, siis leidis kohus, et kunstrinnad tuleb antud kaasuse raames hinnata ümber kalliks isiklikuks varaks ning rünnak nende vastu varavastaseks kuriteoks,“ sõnas riigikohtunik.
Seadused muutuvad
„Seaduse silmis on tegu sarnase juhtumi kui käekoti röövimise katsega – ilmselt ei soovinud P. neid siiski naiskolleegi küljest endale võtta, kuid kõik tema käitumises ja häälitsemises viitas sellele, et ta ihkas naiskolleegile kuuluvat vara ning soovis seda vara käsutada nii nagu kuuluks see talle,“ lisas kohtunik.
Riigikohtu hinnangul loob antud juhtum ka pretsedendi kõigile järgmistele taolistele kohtuasjadele.
„Juba on meie lauale jõudnud ka järgmine sarnane lugu, kus ühes Tartu kontoris näpistas grupp keskealisi naisraamatupidajaid kontori IT-meest tagumikust.“
„Taaskord kõlab kui tavaline lugu aga eriliseks teeb selle asjaolu, et näpistamine algas peale seda, kui mees oli lasknud endale paigaldada kannikaimplantaadid, mis muutsid mehe elu põrguks aga mehe tagumiku naisraamatupidajate jaoks täiesti vastupandamatuks“ kommenteeris riigikohtunik.
“Viimase juhtumi valguses on nüüd enamvähem selge, kuhu ka see lugu liikuda võiks,” lisas ta.
SEOTUD LOOD:
Keskerakond pole kohtuotsusega rahul: me ei suuda poolteist aastat uut kuritegu sooritamata olla
UUS REALITY ŠÕU! ETV hakkab tegema live ülekandeid skandaalsematest kohtuistungitest
Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Kommenteeri