SUUR LUGU: riik plaanib anda kiirusemõõtmise erakätesse

• Avaldatud13 november, 2018
• kategoorias Krimi

Majandusministeerium valmistab ette eelnõud, mille kohaselt annaks riik aastaks 2020 kiirusemõõtmise Eesti teedel täielikult erakätesse. See tooks riigikassasse juba esimesel aastal hinnanguliselt 300 miljonit lisaeurot ning annaks tööd kuni 10 000 eestlasele.

Idee tuli ootamatult

Eelnõud tutvustanud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammistu sõnul tuli ta sellele mõttele siis kui sõitis Pärnust Tallinna. „Olin omades mõtetes kui järsku sähvatas kiiruskaamera minu ees ja sain trahvi kiiruseületamise eest. Mul on hea mälu ja olen kõikide Eesti kaamerate asukoha pähe õppinud – seega tavaliselt ma vahele ei jää,“ rääkis Tammist. „Siis mul turgataski – aga mis oleks kui kõik kaamerad asuksid kohtades, kus sõidukijuhid ei saa neid meelde jätta ja peaksid kogu aeg seaduskuulekalt liiklema?“

Vabaneks palju politseiressurssi

Sündiski idee, kuidas riik saaks ühelt poolt lahti kulukast kiirusemõõtmisest, mis vabastaks patrulle muudeks tegevusteks ning teisest küljest pakuks riik võimalust väga paljudele eestlastele alustada üsna riskivabalt väikeettevõtlusega.

Kui teeäär oleks täis kaameraid, ei kihutaks enam mitte keegi.

„Ega mingit petmise varianti seal pole – süsteem on väga lihtne. Inimene ostab või liisib riigilt kiirusemõõtmise seadme, paneb selle üles endale sobivasse kohta ning masin hakkab automaatselt kiirust mõõtma ja ka automaatselt trahve tegema. Kogu info liigub riigi omanduses olevasse andmebaasi ja sealt väljastatakse trahv. Trahvi peab liiklusrikkuja maksma otse riigile, mitte mõõtjale. Ja siis riik kannab igakuiselt kiirusemõõtjat omava inimese kontole poole ehk 50% saadud trahvitulust,“ selgitas Tammist uue innovaatilise süsteemi põhiolemust. „Riigimaksud peab inimene sellest saadud tulust siiski maksma.“

Kuid millised valikud kiirusemõõtmisega tegeleda soovival inimesel on?

Kõige kallim aga ka kõige tulutoovam on statsionaarne kiiruskaamera, mida on ka praegu suuremate maanteede äärtes näha. Ühe sellise masina hind on 75 000 eurot või kuumakse 650 eurot (5 aastase liisingu puhul).

75 000 eurot maksev statsionaarne liikluskaamera, mis on võimeline teenima kuni 50 000 eurot aastas.

Arvestades seda, et näiteks möödunud aastal tehti selliste kaameratega kiiruse ületajatele trahvi kokku ligi 120 000 korda ning keskmise trahvi suuruseks oli 25 eurot, siis võib öelda, et üks masin teenib aastas ca 50 000 eurot puhaskasumit, millest inimene saaks endale 25 000 eurot enne makse. Pole üldse paha lisatulu allikas. Sobivaim neile, kellel kinnisvara suuremate maanteede või tänavate ääres.

Teine ja pisut odavam variant on soetada mobiilne kiiruskaamera, mis paigaldatakse statiivile või seisvasse sõidukisse. Sellise hind jääb ca 35 000 euro kanti või 500 eurot kuus (5 aastase liisingu puhul). Sobivaim neile, kellel olemas isiklik auto või palju jõudu aparaati seljas kanda.

Mobiilne liikluskaamera.

Kõige odavam ning käepärasem on osta või liisida LaserCam 4, mis on laseriga kiirusemõõtja, mis on varustatud kaameraga ning võimaldab kõiki kiiruse ületamisega seotud detaile fikseerida enneolematu täpsusega. Selle aparaadi hind jääb ca 20 000 euro kanti või 350 eurot kuumakse (5 aastase liisingu puhul). Sobib kõigile inimestele.

Mugavaim ja odavaim variant on käes hoitav ja kergesti kaasaskantav LaserCam4.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammistu sõnul võib just viimane, kerge ja kaasaskantav LaserCam4 saada lemmikuks just linnas kiirust mõõta soovivate inimeste seas. „Hommikul sõidad trolliga näiteks kesklinna, valid sobivaima koha välja ning kükitad koos kiirusemõõtjaga tee äärde põõsasse ja asud autosid vahele võtma. Ja raha ainult tiksub kontole,“ rääkis Tammistu.

Eestlastele meeldib panna teise eestlase peale kitse

„Olgem ausad – eestlased on kitsepaneja ja kituja rahvas ja neile ei teeks mitte midagi rohkem rõõmu kui see et nad saaksid täiesti seaduslikult teisele eestlasele sitta keerata ja sealjuures veel väga hästi raha teenida,“ tõi Tammist välja argumendi, miks selline ettevõtlus oleks iga eestlase unistus.

Siseminister Andres Anvelt on uuest ideest vaimustuses. „Inimelude säästmiseks on vaja tõhusat liiklusjärelevalvet, mille üks osa on ka tehnilised vahendid – kiiruskaamerad. Teiste riikide kogemus näitab, et kaamerate kasutuselevõtt aitab vähendada inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu ca 20% ja kõikide liiklusõnnetuste arvu ca 10% võrra. Kuna kaamera jäädvustab iga kiiruse ületamise, soodustab see oluliselt liikluseeskirja järgimist, mis omakorda aitab vähendada liiklusõnnetuste arvu ja parandab tervikuna liikluskultuuri,“ märkis Anvelt.

„Mõtlesin siin isegi ühe väikse kiiruskaamera osta peale seaduse muutumist ja peale tööd hakata kuhugi sinna Pärnu maantee viadukti juurde kükitama minema peale tööd – seal kurat teeniks oma palgale ikka korraliku lisakopika,“ arvas Anvelt.

Mida head muudatus kaasa tooks:

• Vabanenud politseiressurss
• Riik saab juurde trahvi- ning maksutulu
• Riik saab juurde uued maksumaksjad uute ettevõtjate näol
• Töötuse määr võib langeda isegi nulli
• Väheneb liiklusõnnetuste ning liiklussurmade arv
• Riik teenib tohutu summa seadmete müügilt ning rendilt

Statistika:

• Jaanuar 2018 seisuga on Eesti riigimaanteedel üleval 66 mõõtekabiini, millest neljas on võimalik kiirust mõõta mõlemas suunas. Lisaks on Maanteeameti kasutuses kaks mõõtekabiini Tallinna linnas.
• Möödunud, 2017. aastal saadeti kiiruse ületajatele kokku üle 120 000 trahvi, keskmiseks summaks oli 25 eurot.
• Aastal 2016 saatis politsei välja 121 038 sõidukiiruse ületamise trahviteadet, mille oli tuvastanud kiiruskaamera. See on 14 626 võrra rohkem kui 2015. aastal.
• Kokku juhtus mullu 1388 rasket liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1703 inimest ja hukkus 48.
• Aasta esimese kaheksa kuu jooksul on juhtunud kokku 1028 liiklusõnnetust, milles said kannatada 1277 inimest. Tänavu on kaheksa kuuga liikluses hukkunud 56 inimest.

Hea Lugejakirja lugeja! Anna teada, mida arvad sina riigi värskest plaanist ning kas sina hakkaksid ettevõtjast kiirusemõõtjaks? Anna oma seisukohast teada loo all kommentaarides.