Bussifirma SEBE teatas täna, et loobub alates uuest aastast seni aastakümneid rangelt paigas püsinud nõudmisest, et bussijuhil peavad olema nahkvest ja vuntsid. Bussijuhid ise muudatusega kohe kaasa jooksma ei kipu.
„Vastab tõele, et alates 1.jaanuarist lasime oma senised reeglid pisut lõdvemaks ehk laseme bussijuhtide välimuse nö vabaks. Ajad on muutunud ja nii peame muutuma ka meie,“ märkis SEBE juhatuse esimees Üllar Kaljuste.
Bussijuhid uuendustega kaasa siiski ei jookse
„No eks ta moodsa aja lollus on nagu need peenikesed televiisorid ja nutitelefonid või mis nad täpsemalt ongi. Ei kavatse mina küll sellise jamaga kaasa joosta nagu mingi poiskene,“ ütles Ida-Virumaal bussirooli keerav Ants (56) kindlalt.
Ants sõidab ka siis kui taevast sajab pussnuge või käsi on kipsis (foto: Õhtuleht)
„No ja lasti vabaks see reegel ja mis siis? Kas me peame nüüd kohe siis nagu peata karjaloomad kaasa jooksma sellega või? Ei hakka mina küll oma aastaid kasvatatud vuntse sellepärast maha ajama, et keegi seal peakontoris nüüd ratast leiutama hakkas järsku,“ sõnas Tartu bussijuht Mati (54).
Matit tuntakse bussijuhtide seas kui väikestviisi rebelit – ta kannab lisaks vuntsidele ka habet.
„Teate ka kaua mul see vest olnud on? 46 aastat. Selle kinkis mulle mu vanaisa, kes oli ka bussijuht nii et tegemist on pere reliikviaga – ma tahan, et mind maetaks ka selle vestiga! Mul kulub igal hommikul ja õhtul vesti õlitamiseks ja pumatiga määrimiseks 2 tundi aega, et ta üldse hea välja näeks – ma peaks selle nüüd siis ära lõpetama või?“ on Põlva bussijuht Madis (64) kuri.
Madis on äärmiselt uhke pere reliikvia üle – nahkvest läigib nagu prillikivi (foto: Virumaa Teataja)
Mõned edumeelsed bussijuhid siiski on
„Mulle isiklikult tulid uued reeglid jumala õnnistusena. Nimelt kaotasin ma oma vuntsid 1986.aastal kui need jäid mootoririhma vahele ja sõna otseses mõttes rebiti mult eest ära. Pidin nüüd aastakümneid kandma valevuntse, et üldse seda tööd teha saaks ja häbis ei elaks. Lõpuks saan vabalt elada nii nagu olen,“ märkis Läänemaal bussirooli keerav Tiit(61), kes kinnitas, et nahkvestist ta siiski ei loobu.
Tõnu ja Tiit on sõbrad juba liivakasti ajast. Nad elavad kõrvuti ning jagavad peale garaažhi vahel ka oma naisi (foto: Postimees).
„Ma saan aru jah, et reeglid muudetakse alles uuest aastast aga kuulsin, et midagi ei juhtu, kui praegu ka enam ei kanna. Peakontorist öeldi lihtsalt, et me reisijaid päris ära ei hirmutaks ja püüaks inimesi kuidagi järkjärgult harjutada mõttega, et taolised rängad muudatused tulemas on,“ selgitas Tõnu (59), kes igapäevaselt sõidab Tallinn-Keila-Laulasmaa-Tallinn ringi.
Taksofirmad elavad endiselt keskajas
Eesti Taksojuhtide Liidu RUS-sektsioon sõnul ei hakka nemad oma nõudeid esialgu veel leevendama.
„Meie kliendid muretsema ei pea, et nad meid ära ei tunne või meie võõraks neile muutuks. Vana hea 300 seeria mersu, üliodav vänge lõhnaõli, nahkvest, vuntsid ning peegli küljes rippuvad jubinad on meie firmas endiselt au sees ja neid meie niipea muutma ei hakka!“ kinnitas Lugejakirjale ETL RUS-sektsiooni juht Sergei Roshkin(54).
Hea Lugejakirja lugeja – kas sina usaldad uuest aastast astuda bussi, mida juhib silmnähtavalt ebausaldusväärne inimene, kellel puudub nahkvest ja vuntsid? Anna loo all kommentaarides märku!
Kai
9. nov. 2018 - 17:05Töötasin 23 aastat Mootoris… Isver, kas nad on Sebes lolliks läinud… Nõuda igalt juhilt vuntse??? Täielik idiootsus.. Loodan, et mingi nali…..
Raivo
9. nov. 2018 - 20:38Pildil on IGOR…
Rainer
9. nov. 2018 - 23:53Eks see õige ole jah. Vanasti nõuti isegi b kategooria eksmil vuntse ja nahkvesti, hiljem ainult ühte neist nüüd juba aastaid seda nõuet pole. Bussijuhtidel on ka aeg inimese moodi elama hakata.
Vuntsidega naised bussiroolis mulle isiklikult tunduvad küll suht rõvedad. Samas eks see on siiani olnud neile tsirkuse kõrval teine karjäärivõimalus.
Taimar
14. nov. 2018 - 12:06Ma mäletan veel seda aega, kui Rootsi teisel pool Peipsit asus. Ajad olid teised: Estline laevad ei mahtunud Mustvee sadamasse ära ja peipsi keskel elas jääkaru nimega Ivan, kes kalureid kummitas. Naabrimees, keda me omakeskis poe juures kohtudes tagaselja Vuntsiks kutsusime töötas ju ka bussipeal. Seal nõuti ju nahktagi, et bussi oleks mugavam remontida. Mõtle ise kui diisel särgile pritsib: pesta ju keeruline. Tol ajal anti bussijuhtidele grupi peale üks sinine särk, mida siis vahetustega kanti ja kord nädalas pesti. Kui tulid raskemad ajad (Panga sarjas kajastatud esimene majanduskrahh), siis loobuti majanduslikel kaalutlustel jaki kasutusest ja piirduti vestiga. Vunts pidi bussikoondisest lahkuma kuna tal naine ei lubanud jakilt käiseid ära lõigata: mõtle, kuidas ta sedasi poes oleks käinud, nagu mingi rääbakas