Täna avaldas valitsus konkreetse plaani, kuidas koroonakriisist lõplikult väljutakse: eri- ja hädaolukorrale järgnevad täbarus-, plinder-, ummikseisu-, sõlm-,spets-, ekstra- ja paljud teised olukorrad.
Vabariigi Valitsuse sõnul peaks nn (eri)olukordi jätkuma kuni järgmiste riigikogu valimisteni aastal 2023.
Olukordi jätkub kauemaks
„Eile (18. mail, toim.) lõppes Eestis eriolukord, mis kestis meil käesoleva aasta märtsikuust alates. Nüüd on Eesti riigis hädaolukord, mis kestab kõigi eelduste kohaselt kuni 1. juunini,“ märkis peaminister Jüri Ratas.
„Sealt edasi läheb nagu selles kuulsas kohvireklaamis, kus juttu jätkub kauemaks aga selle vahega, et meil jätkub olukordi kauemaks,“ sõnas Ratas.
Ratase sõnul on ta pannud koos valitsuse teiste liikmetega paika täpse (eri)olukordade nimekirja kuni 2023. aasta 5. märtsini, mil toimuvad järgmised Riigikogu valimised.
Nimekiri on pikk
„Pärast hädaolukorra lõppemist siseneb Eesti kohe täbarolukorda, mis eelduste kohaselt kestab terve suve, oleneb see loomulikult sellest, kui täbaralt meie põllumeestel esimese saagikoristusega läheb,“ märkis Ratas.
„Kui täbarolukord on sügiseks läbi, siis järgnevad juba uued olukorrad nagu plinder-, ummikseisu-, sõlm-,spets-, ekstra-, kimbatus-, kitsikus-, tupik-, nõiaringi-, suletud ringi-, püstihäda-, ummik-, punnseis-, pundar-, jänn-, labürint-, ekstraordinaarne-, haruldane-, harukordne-, ainulaadne-, ainukordne-, kordumatu-, ainupärane-, singulaarne-, harv-, ainuline-, erandlik-, eriline-, ebatavaline-, unikaalne-, fenomenaalne-, harvaesinev-, rariteetne-, spetsiifiline-, eriomane-, eripärane-, eritine-, iseäralik-, omapärane-, ajutine-, mööduv-, puhutine-, juhutine-, lühiajaline-, temporaarne-, ebaõnnestunud-, luhtunud-, nurjunud-, äpardunud-, kraavis-, rappaläinud-, luhtaläinud-, tühjaläinud-,viltuläinud-, läbikukkunud-, põhjakõrbenud-, untsus-, mokas-, upakil-, uppis-, nahkas-, nurjas-, lörris-, tuksis-, vussis-, nässus-, sossis-, kihvas-, rappajooksnud-, kraavis-, perses-, edasilükkamatu-, pakiline-, rutuline-, kiireloomuline-, kibekiire-, mädasoo-, vajalik-, tarvilik-, obligatoorne-, vajaminev-, tarvisminev-, tarviline-, tarbeline-, vajaolev-, tänuväärne- ning tänuväärtolukord,“ loetles peaminister järjest tulevad olukordi kuni aastani 2023.
„Täpselt päev enne märtsikuiseid valimisi 2023 läheme kõik aga üle viimasele (eri)olukorrale ehk tänulikolukorrale, kus siis inimesed saavad olla valitsusele tänulikud selle eest, mis aastatega tehtud nende heaks sai ja järgmisel päeval siis valida jälle õiged erakonnad võimu juurde,“ sõnas Ratas.
„Loomulikult jääb absoluutselt kõikide nende eelpoolnimetatud olukordade ajaks Eestis kehtima selle valitsuse ainuvõim ja eriolukorra ajal kehtestatud liikumis- ja muud reeglid,“ lisas peaminister Ratas.
„Ja kui sõnad peaksid enne riigikogu valimis mingil põhjusel otsa saama, võtame appi Keeleinstituudi, mõtleme sõnu juurde ja olukord jätkub seni, kuni venitame valimisteni välja nendega,“ lubab peaminister Jüri Ratas.
Hea lugeja! Millises (eri)olukorras Sina eelpoolnimetatutest elada tahaksid? Millist ootad kõige rohkem? Anna oma arvamusest märku loo all kommentaarides!
Hakka meie jälgijaks Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Tapeedimuster
19. mai 2020 - 10:35See, et tavaolukorda enam ei tule on juba korduvalt maha kuulutatud. Mina prognoosiksin, et tuleb soossepaolukord ja kuhu raha kadus olukord.
Anname tuld!
28. mai 2020 - 00:09Enne valimisi tuleb “kõik teised on süüdi” olukord.