Viru vangla vabastas möödunud kuul Supermaxi pürginud lödipüksist kurjategija, kes ei täitnud vangidele seatud kõrget kvalifikatsiooninormi. Mehel jäi puudu karmist välimusest, kriminaalile omasest raskest iseloomust ning igasugusest tänavakredibiilsusest.
Viru vanglas tegutseb eriti jõhkratele kurjategijatele mõeldud osakond, mis kannab hüüdnime Supermax. Spartalike tingimuste ja karmi korra poolest tuntud osakond on karmide pättide kasvulava ja vangide hulgas seega väga populaarne.
“Kes kord seal kinni on istunud, sellele vaadatakse seltskonnas ikka alt üles,” tunnistab Libe-Rudolfi hüüdnime all tuntud karjääri-kelm, kes oma pärisnime on juba unustanud. “Paljudele noortele on unistuseks just sinna välja jõuda. Meie hulgas on CV-s olev viide Supermaxis istumise kohta võrdne teadusmaailmas kasutatava doktorikraadiga, see on kvaliteedimärk,” selgitas Libe-Rudolf.
Tung karmi osakonda on suur
Ka Viru Vangla esindaja nõustub kahtlase elemendiga. “Tõesti on suur tung sinna osakonda. Oleme kuulnud, et pätid teevad omavahel isegi nalja, et sinna pürgimine on nagu superstaarisaade, ainult et nemad kutsuvad seda “Eesti otsib Supermaxi” saateks,” ütles vanglas töötav valvur.
Õigupoolest ei jõua vangla Supermaxi soovivat pisipättide armeed luuagagi eemale peletada – igasugu moosivargad, autokriipijad ja bussijänesed ainult selles suunas võimlevadki, et saaks ebaõiglaselt oma staatust tõsta.
“Tehku mingi korralik kuritöö enne, siis alles hakkame vaatama,” ütleb vangla esindaja. “Kui sa oled Selveri letis kartulisalati pintslisse pistnud, siis ei ole mõtet meile ronida, ei o-le mõ-tet,” rõhutab ta viimaseid sõnu silbitades.
Lödipükse ja pehmosid seal ei sallita
Alles hiljuti oli vangla sunnitud ühe liiga leebe vangi isegi koju saatma.
“No me alguses mõtlesime, et ta on lihtsalt jobu või siis mingi vähekahtlane pervert,” selgitas peavalvur.
“Selline väike imelik mehike lillelise maikaga käis mööda osakonda ringi ja kallistas muudkui inimesi, soovis rahu ja armastust ning lunis, et teda Supermaxi saadetaks. Ei saanud teine vist üldse aru, kuhu ta sattunud on. Näiteks küsis ta korduvalt, et millal ta saab oma puudli vanglasse tuua. Mõtlesime siis, et meil on siin ikka karm ja tõsine asutus, ainult jämedad musklis mehed, lõuad kandilised nagu mõne partei valimislubadused, et selline jama meile ei sobi, viskasime ta välja,” rääkis ta.
“Meil on ikkagi vaja vangla maine peale ka mõelda,” põhjendas esindaja lödipüksist vangi vabastamist.
Leopold Aguraiuja, Lugejakirja uurivajakirjanik, võib-olla just sinu naabrimees
Laen .. ...
Kommenteeri