Grupp Austria ülikoolide teadlasi on teinud selgeks põhjuse, miks inimesed nii kergesti solvuvad – põhjuseks on meie õhemaks kulunud nahk.
„Iga inimese keha katab nahk ja nahk on inimese tundeorgan, mille kaudu tuntakse valuaistingut, puudutust, solvamist, rõhumist, vibratsiooni, sooja ja külma. Kui me analüüsisime nahaproove, mis olid võetud kümme aastat tagasi ja võrdlesime seda sel aastal võetud nahaproovidega, siis avastasime, et inimeste nahk on viimase kümne aastaga oluliselt õhemaks kulunud,“ selgitas Austria ülikooli juhtivteadlane Tobias Müller.
Varem oli nahk paksem
„Probleem peitubki selles, et kuigi inimesed on tänapäeval paksemad kui nad olid varem ehk naha alla on kogunenud suurem kogus rasvakihti, on seda kattev nahk erinevatel põhjustel kulunud õhemaks, lastes läbi juba ka kõige kergemaid solvanguid ja pannes inimesi solvuma ka kõige tühistema asjade peale,“ selgitas Müller.
Nahk kaitseb kudesid, aju ja teisi organeid mehhaaniliste faktorite nagu löögid, hõõrumised, rõhumised eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele. Just need nimetatud kiud on saanud aastatega kõige suurema löögi.
“Põhjuseid on mitmeid – näiteks pesevad inimesed pesevad end rohkem ja hullema keemiaga, söövad kehva toitu, mis mõjutab kiudude taastumist ning oma osa on sellele ka Päikeselt tuleval ultravioletsel kiirgusel, mis kiude oluliselt kahjustab,“ märkis juhtivteadlane.
Solvunud õhukese nahaga inimene.
Rasvakiht võimendab solvumist
„Asja teeb hullemaks veel see, et kui inimene tänapäeval solvub millegi peale, mida ta internetis näeb või kui teda solvatakse rängalt, kutsudes teda näiteks lumehelbekeseks, siis naha kaitsva kihi alla kogunenud suurem rasvakiht võimendab seda solvumist paremini kui kunagi varem, sest rasva vibratsoon kannab seda paremini laiali üle terve organismi,“ sõnas Müller.
„Kui täiskasvanud inimese naha paksus oli veel kümme aastat tagasi ca 3-4 millimeetrit, siis tänapäeval mõõdame me keskmiseks tulemuseks ainult 0,1 – 0,4 millimeetrit. See on drastiline vähenemine!“ hindas mees.
„Kui me lisame siia veel juurde väga laialdaselt levinud ja lihtsasti ligipääsetava sotsiaalmeedia, siis ongi suurte solvumiste ja sellest kogu maailmale teada andmise valem teada,“ lisas teadlane.
Laen .. ...
Florian Ahmed Mambwoo Jamwo
12. dets. 2018 - 20:59Tõepoolest, ka meie, sajad tuhanded teadlased Aafrikast ja Lähis-idast,kes me oleme tulnud siia euroopasse,kinnitame täie tõsidusega seda fakti,et grupp Austria ülikoolide teadlasi eesotsas esiteadlane ja politoloog Tobias Hartleb Mülleriga on teinud suurepärase avastuse.