EV100 filmisadu jätkub! Talu- ja paneelmajadraamade kõrvale on taas oodata täiesti uut värske sisuga kunstilist sähvatust. Äsja BFMi lõpetanud režissöör Robert Mätase debüütfilm „Viinamäe teod” teeb kõrget lendu juba Tasmaania filmifestivalil.

  • Filmi analüüsib ning režissöör Mätasega filmi sügavuse üle diskuteerib Lugejakirja kultuuritoimetus HHH isikus.

Talu ja korter eestilikus sümbioosis

Seekord toimub tegevus nii Mustamäe korteris kui ka vanaisa talus. Alkoholismiprobleemi eitav ja juukseid kaotav Jaagup avastab ühel päeval, et ei suuda enam oma koomas ema eest hoolitseda, jätab maha oma Mustamäe korteri ja pageb oma kadunud vanaisa tallu, mille nimeks on Viinamäe. „Filmi jooksul võib avastada, et Viinamäe ei pruugigi tähendada ainult lähedalasuvat 19. sajandist pärit renoveeritud viinakööki,” lubab Mätas.

Kes tahavad taas näha eksistentsiaalset draamat Mustamäe hruštšovkade vahel ja sees, pettuma ei pea. See, mida Jaagub Viinamäel avastab, paneb teda aeg-ajalt Tallinnasse tagasi sõitma. Nimelt ilmub tallu üks paljas naine, keda mees märkab ühel joomaööl läbi köögi pitskardinate.

„See stseen on minu isiklik lemmik. Ühtäkki tuleb sauna tagant võsast välja paljas naine ja mees ei saa aru, kas ta on päris,” sõnab Mätas uhkelt.

Mis aga on filmi mõte?

Režissöör kohmetub küsimuse peale, seletades, et ega kõike ei peagi publikule seletama aga lõpuks soostub jagama: „Märksõnad minu jaoks olid: alkoholism, Mustamäe, talumaja, paljas naine. Minu meelest on see Eesti filminduse kvintessents,” arvab ta.

Paljas naine kui kunst

„Ma pidin kogu aeg mõttega töös olema. Näiteks kui naine talumaja taga paljalt hobusesõnnikus püherdab, et kas see on siis kunst?” küsib Mätas. Seepärast on film ka mustvalge. Filmi stsenaarium valmis samuti tema enda poolt, kuna suurt kunsti ei saavat usaldada mitmesse kätesse. „Pidin ikka ise kätte võtma!” ütleb Mätas pihku tõstes.

Kui alastus on tähtsal ja funktsionaalsel kohal, kas siis on oodata, et ka meespeaosatäitja end paljastab?

Mätase sõnul tuleb meesnäitlejate soove austada ja nad on sageli, nagu Eesti mehed ikka, üsna häbelikud või liiga hõivatud. „Meil on ainult üks teater, kus mehed end regulaarselt paljaks võtavad ja siis ka veel oksendavad, aga seegi pannakse nüüd kinni,” viitab ta elu kurbnaljakusele.

Mis aga on üks õige Eesti film ilma naistevastase vägivallata?  Küsimuse peale, et kas joodik siis lõpuks paljast naist ahistama või isegi ründama hakkab, jääb režissöör kidakeelseks. „Las publikule jääb meeldiv üllatus!” muheleb Mätas rahuldatult.

„Viinamäe teod” linastub Eesti kinolevis juba käesoleva aasta detsembris.

Holger-Hendrik Hang

  • HHH on Lugejakirja uurivpuuriv külalisajakirjanik, kelle peateemaks on elu tumedam pool. Kuid Holger-Hendrikul on ka tundelisem pool ja siis lööb temas välja hobi- ja harrastuskriitik.