Vali sobiv teema:

Otsid midagi uut?

Rakveres tõugati meest

17 september, 2021

Lugejakiri sotsiaalmeedias

Järjekordne jama riigihankega: sahtlid on strateegiaid täis, kuid uute sahtlite hange venib

jagamist

Sel nädalal tuli avalikkuse ette, et koroonakontroll Eesti piiridel on häiritud seoses asjaoluga, et PPA tõendeid lugevate mobiilide riigihange venib. Nüüd on avalikkuse ette tulnud veel suurem probleem – riigi tuleviku strateegiate jaoks mõeldud sahtlid on täis ja nende hange venib samuti.

Ehk siis sel nädalal avalikuks tulnud info, et PPA-l pole oma ametnikele anda mobiiltelefone, mis suudaks vaktsineerimistõendite QR-koodi lugeda, on poisike Eesti tulevikku ohustava hanke kõrval.

Nimelt saime ühelt Riigikantseleis töötavalt ametnikult anonüümse vihje, et kogu riigi strateegiline planeerimine on häiritud. Põhjuseks on asjaolu, et paljude aastate jooksul valminud strateegiad on kõigi ametiasutuste sahtlid ära ummistanud ja uusi sahtleid lähiajal tulemas ei ole.

Probleemi süvendas Eesti 2035 strateegiapaketi loomine

Probleem on vihje saatnu sõnul tegelikult kestnud aastaid. Siiamaani aga saadi hakkama tänu sellele, et Superministeeriumi valmimise ja sisustamisega saadi juurde ka uusi sahtleid. See aga pakkus ajutist leevendust.

Viimaseks naelaks kirstule oli Eesti 2035 strateegia loomine koos selle alla kuuluvate valdkondlike strateegiatega, mis on viinud selleni, et strateegiadokumentide jaoks on sahtlites ruum otsa saanud.

Esiteks tekkis probleem seetõttu, kuna loodi palju valdkondlikke strateegiaid korraga.

Teiseks, varasemalt on strateegiate periood olnud enamasti 7 aasta pikkune. See on tingitud osaliselt ka Euroopa Liidu eelarveperioodide pikkusest. Seekord aga loodi või on loomisel arengukavad, mille kestus on kas 9 või mõnel juhul lausa 15 aastat, mis omakorda on tõstnud strateegiate mahtusid. Suurema mahuga strateegiad vajavad aga sahtlites ka rohkem ruumi.

Sahtlitesse ei ole pikkade aastate jooksul kogunenud ainult strateegiad. Välja võib tuua ka mitmeid OECD soovitusi sisaldavaid raporteid, rohelisi raamatuid nagu “Tööstuspoliitika roheline raamat” kui ka kaasamise head tava. Antud nimekiri pole lõplik.

Ametnikud näitavad näpuga Rahandusministeeriumi ja Reformierakonna poole

Paraku on Reformierakonna juhitav valitsus otsustanud, et ametiasutused peavad jooksvaid kulutusi kärpima, mis on venitanud ka sahtlite hanget.

Kui muidu on raamatupidamislikult uute sahtlite hankimine investeerimine materiaalsesse põhivarasse, siis ametiasutuste jaoks tähendab see hoopis jooksvat kulu.

Nimelt tuleb aeg-ajalt juba olemasolevaid sahtleid välja vahetada, sest nendesse kogunenud strateegiate raskusele ei pea sahtlite põhjad tihti vastu. Täiendavate sahtlite juurdehankimine suurendaks seda jooksvat kulu veelgi.

Samas sai juba mainitud, et äsja on valminud või on valmimas mitmed strateegiad, mis kindlasti enam olemasolevatesse sahtlitesse ära ei mahu.

See on aga mitmetel ametnikel põhjustanud hallipäisuse teket.

Põhimõttelisem lahendus oleks aga see, et strateegiaid hakataks reaalselt ka ellu viima, aga sellega küll keegi reaalselt tegeleda ei viitsi.

Probleem on akuutne

Meie toimetus võttis ühendust mitmete kõrgema tasandi ametnikega erinevatest ministeeriumitest. Peaaegu kõik tunnistasid probleemi olemasolu.

Enamik läbihelistatud ametnikke näitasid näpuga Rahandusministeeriumi poole.

Põhjuseid on siinkohal kaks. Esiteks ei saa Rahandusministeerium teatud kulutuste ja investeeringute olulisusest aru. Tihti on see olnud seotud ka sellega, milline valitsuserakond parajasti rahandusministri portfelli hoiab.

Üks lihtsamaid näiteid siinkohal on teaduse riiklik rahastamine suuruses vähemalt 1% SKP-st. Antud tase seati Eesti teadus-, arendus- ja innovatsioonistrateegia 2007-2013 raames juba aastaks 2010. Paraku võeti antud eesmärk tõsisemalt ette alles eelmise valitsuse ajal.

Kõige vähem probleeme on aga kogenud Kaitseministeerium ja Eesti Kaitsevägi. Kuigi ametnikud ja ohvitserid tunnevad puudust korralikust õhutõrjest, on suur osa strateegilisi eesmärke suudetud täide viia. Põhjuseks peetakse enam-vähem stabiilset rahastust. Teiseks, Rahandusministeerium ei saa aru, et strateegiate elluviimiseks on reaalselt ka inimesi vaja. Ametnike arvu suurendamine on aga tabuteema.

Pole ainult riiklik probleem – hankega soovib liituda ka Tallinna linn

Sahtlis strateegiatega ei ole kimpus ainult riigiasutused – ka Tallinna linnal on sahtleid puudu.

Viimaste aastate jooksul on linn võtnud vastu mitmeid ambitsioonikaid strateegiaid ja eesmärke. Tallinna Linnavolikogus on vastu võetud Tallinna Rattastrateegia 2018-2027, Kliimaneutraalne Tallinn 2030 kui ka Tallinna arengustrateegia 2035.

Tallinna Rattastrateegia oli suures osas sahtlis kuni käesoleva aastani. Alles nüüd suvel on Tallinna linn võtnud käsile rattateede loomise kesklinnas.

Kartus aga on, et linn ei suuda mitmeid strateegilisi eesmärke ja põhimõtteid rakendada, mis Kliimaneutraalse Tallinna ja Tallinna arengustrateegia 2035 raames kirja on pandud.

Näiteks on Kliimaneutraalse Tallinna eesmärgiks vähendada autost sõltumist ja autoga tehtavate sundliikumiste arvu ja tõsta ühistranspordi kasutatavust. Samas ei ole linnavalitsus antud küsimustes just kõige suuremat otsustavust näidanud. Sama dokument seab eesmärke ka rohetaristu osas, nt soojussaarte mõju vähendamise.

Samas hiljuti lõpetatud või hetkel pooleliolevad tänavaremondid ei paku selle eesmärgi täitmise osas just palju kindlust. Narva maanteel läbiviidud remont on üks selle kõige ehedamaid näiteid.

Veel üheks eesmärgiks on seatud ametite haldussuutlikkuse parendamine, mille raames soovitakse suurendada linnaametnike pädevust valdkondlike otsuste tegemisel. Samas alles hiljuti keeldus päringu peale Tallinna Transpordiameti juhataja asetäitja Talvo Rüütelmaa rattateede kava tutvustamast.

Maikuus aga tekkis väiksem skandaal, kus linnplaneerimise ametnik Margit Lokk võttis sotsiaalmeedias sõna leides, et kui inimene jääb auto alla, siis tegemist on loodusliku valikuga ning ohutuid tänavaid ei ole võimalik disainida.

Seetõttu soovibki linn igaksjuhuks sahtleid juurde hankida, sest suure tõenäosusega jäävad värsked strateegiad olemasolevaid sahtleid täitma.
Hanke täpne avaldamine pole teada, kuid see juhtub lähema paari kuu jooksul.

Kui uurisime Riigikantseleilt millal avalikustatakse uute sahtlite hange, siis saime ümmarguse vastuse, et arutelud käivad.

Samas kinnitati, et tänu oodatust kiiremale majanduskasvule ei ole kärpimine nii suures ulatuses ehk vajalik ja seega võib hanke lähemate kuude jooksul välja kuulutada.

Praegu aga peavad nii riigi- kui linnaametnikud olemasolevate sahtliressurssidega vastu pidama.

Olukorda riigi ja Tallinna linna strateegilise planeerimisega käis uurimas püstolreporter Jaak Valgekrae.

Toeta Eesti kõige usaldusväärsema ja tõsiseltvõetavama uudisteportaali Lugejakiri.ee ilmumist! Kliki siia!

1 kommentaar

  • Aga

    27. juuli 2021 - 09:23

    Äkki teeks suurema KALEVI? Strateegiaid võib ju lisaks sahtlisse panekule panna ka Kalevi alla? Näiteks Toompeal võiks olla suur Kalevi kuju, mille all suur auk ja kord aastas, Jaanipäeval, teeks SUURE puhastava tule vms. 😉

    Vasta

Kommenteeri

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Nädala meem

Jälgi meid sotsiaalmeedias

Küsitlus

Mida peaks tegema ülikõrge elektrihinnaga?

Vaata tulemusi

Laen .. ... Laen .. ...

TOETA MEID

Otsing

Uudiskiri

Liitu Lugejakiri.ee uudiskirjaga ja saa kõige tõsiseltvõetavamaid ja usaldusväärsemaid uudiseid otse allikast.

Liitudes Uudiskirjaga, nõustud meie üldtingimustega

Üles