Tallinna-Helsingi tunneliprojekti üks eestvedaja Peter Vesterbacka tutvustas täna Ülemiste Citys toimunud üritusel tunneli nelja võimalikku trassi Soome ja Eesti vahel ning esitles ka esimest kaevurit, kes pärale jõudnud on.
„Eeluuringud Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on läbi viidud ning järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Kuid see kõik on pigem igav paberimajandus ja ei takista meil mõlemast otsast juba pisut kühveldama hakata, mispärast meil esimene kaevur täna kohal ka on,“ märkis tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka pidulikult.
Esimene kaevur ei tulegi Mehhikost, vaid USAst
„Tahaksin teile täna tutvustada meie projekti üht erilisemat meest – tema nimi on Matthew Tossen, ta on pärit Coloradost ja ta on söekaevur. Matthew tähtsus projektis üleüldiselt on nullilähedane, kuid tema sümboliline tähtsus on ülisuur – tema on mees, kes uue tunneli projektis esimesena kühvli maasse lööb,“ märkis Vesterbacka.
USAst pärit kaevur Matthew Tossen ise üritusel sõna võtta ei soovinud – selle asemel toksis ta kurvalt kirkaga seina sisse auku, sest oli südamepõhjani solvunud Vesterbacka sõnade peale.
Kaevur Matthew demonstreeris kohaletulnutele ka oma peamist töövahendit – labidat.
Eesti riik ajab siiani sõrgi vastu
“Vesterbacka veetav projekt on kahtlemata intrigeeriv, kuid me näeme sellel veel mitmeid lahtiseid otsi, mille osas on loomulikult küsimusi. Näiteks on meie jaoks oluline see, et lisaks mujalt maailmast siia toodavatele kaevuritele saaksid kühveldama ka meie valija…see tähendab meie oma Ida-Virumaa kaevurid,“ märkis majandusminister Kadri Simson tänasel üritusel.
„Üsna pea riik enam põlevkivi ei kaevanda ja siis jääksid tuhanded kaevurid tööta, kuid nagu ma aru saan, siis tunneliprojekti eestvedajate kinnitusel on võimalus meie kaevurite kasutamiseks siiski olemas ning erinevaid alternatiive kaalutakse,” sõnas minister Simson.
Eesti labidatööstuseL on tulekul pidupäev?
Simson lisas, et on selge, et Tallinna-Helsingi vaheline tunnel oleks mõlemale riigile kasulik ning võimaldaks näiteks Eesti labidatööstusel taas tuhast tõusta.
„Ma ei ole küll kaevandusekspert aga isegi tagasihoidliku kalkulatsiooni järgi võib kaevanduses vaja minna tuhandeid labidaid, mis võiksid kõik olla valmistatud siin Eestis. Näiteks labidavarred saaksid valmis voolida meie tublid käsitöömeistrid,“ pakkus Simson täna välja. Vesterbacka lubas Simsoni mõttevälgatuse peale enam mitte kunagi mõelda.
Helsingi- Tallinna tunneliprojekti on kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30% ulatuses omakapitali ja 70% ulatuses laenurahaga. Tunneliprojekti maksumuseks on hinnatud 16-20 miljardit eurot.
SEOTUD LOOD: Tallinna-Helsingi tunnelit kutsutakse appi kaevama Mehhiko narkotunnelite ehitajad
Laen .. ...
Kommenteeri