Tartu Ülikooli maailmauuringute instituudi professor Üllar Kandimäe annab ülitäpse eksperthinnangu 2023. aasta sündmustele. Loe siit, mis hakkab maailmas sel aastal juhtuma ja milleks tuleks valmis olla!
Järgneb intervjuu Tartu Ülikooli maailmauuringute instituudi professor Üllar Kandimäega:
Härra Kandimäe, ärme raiska aega…
Professor Kandimäe, siiski. Lihtsalt faktiliseks täpsustuseks.
Just. Professor Kandimäe, ärme raiska aega formaalsustele, vaid lähme kohe asja juurde. Teil on väga kiire ja meil ka. Maailmas toimuvad ennenägematult pöördelised sündmused ja meie lugeja tahab teada, mis hakkab edasi saama. Teie olete kogu maailma sündmusi mitukümmend aastat uurinud. Olete oma valdkonnas Eesti hinnatuim tippanalüütik ja oskate anda täpseima teadusliku eksperthinnangu kõigile maailmas toimuvatele sündmustele. On see nii?
Selle väitega võib julgelt nõustuda küll, jah. Isegi väga julgelt.
Lähme kohe kõige põletavama teema juurde. Millal ja kuidas lõppeb Vene agressioon Ukrainas?
See on tõesti kompleksne küsimus ja ühtlasi ka väga mitmetahuline. Seda küsimust tuleb vaadelda mitmest aspektist lähtuvalt. Ei tohi ka unustada erinevaid tegureid ega muutujaid, mis kogu protsessi mõjutavad. Nende aspektide arv, mida arvesse võtta, on tõesti väga suur.
Sellest johtuvalt on ülimalt keeruline üheselt hinnata, kuidas üks või teine faktor edasisi sündmuseid mõjutab või hakkab mõjutama.
Selge on see, et selge pole veel midagi. Ukrainas sõda käib, see on fakt. Kuid mis edasi saama hakkab… noh, võime oletusi teha ja mitmed eksperdid on seda ka teinud, aga kindlat hinnangut on raske anda.
Aga kui annaksite siiski konkreetse hinnangu tulemuse kohta?
No kindel on see, et midagi kindlasti juhtub. Üldjuhul taolistes situatsioonides asjad juhtumata ei jää. Rõhutan, üldjuhul.
Hästi. Eestil on märtsikuus ees Riigikogu valimised. Mida ennustate, kes kui palju kohti Riigikogus saab ja kes moodustab järgmise valitsuse?
Ennustamine on teadupärast tänamatu töö, aga eks selliste asjade ennustamise eest meile ülikoolis palka makstaksegi, et me looksime mudeleid ja näeksime võimalikke mustreid, mille põhjalt anda ennustusi ühe või teise tulevikusündmuse tõenäosuse kohta.
Riigikogu valimised on kindlasti märtsis demokraatia pidupäev ja valima tasub minna. Valida tuleks oma maailmavaate ja südametunnistuse järgi. Kui inimesed…
Vabandust, meil aega napib. Kes ikkagi saab kui palju kohti Riigikogus ja mitu erakonda üldse Riigikokku pääseb?
Palun ärge segage vahele. Ma tahtsingi oma jutuga jõuda sinna, et kui inimesed valivad oma südametunnistuse järgi, ja seda teevad paljud inimesed… Tähendab, siin on küsimus selles, et kui palju inimesi läheb valima. Kui valima lähevad paljud inimesed, siis on mõju ka sellele, kui palju saab keegi hääli. Kui aga öeldakse, et valitakse südametunnistuse järgi, siis mis üldse on inimese südametunnistus? Kas me näeme üldse selle sisse, kas…
Vabandage, et jälle vahele segan, aga no konkreetne küsimus ja palun ka konkreetne ja lühike vastus – kas Eesti200 pääseb järgmise Riigikogu koosseisu?
Lühike ja konkreetne? Oeh…
(vajub mõtteisse)
Lühike vastus on see, et elame-näeme.
No olgu. Lugejakiri.ee lugejalt saabus üks kiri küsimusega. Küsimus on siis rubriigist „Lugejakirja lugejakiri“. Nimelt lugeja Aivar tahab teada, mitmenda koha saab Eesti jalgpallikoondis sel aastal jalgpalli Euroopa meistrivõistluste kvalifikatsiooniturniiril?
Teadupärast on jalgpallis pall ümmargune, aga värav ja väljak kandilised. Mäng ei lõppe kunagi enne, kuni kohtuniku lõpuvile pole kõlanud ja ettearvamatuid sündmusi võib ette tulla igas jalgpallimängus.
Ma kindlasti tahaks ka toonitada, et võidab see, kes lööb rohkem väravaid ja lõppkokkuvõttes on oluline tulemus, resultaat. Mõistate?
Protokoll ei valeta, nagu öeldakse. Kindlasti ei tohiks hakata enne mängu tibusid lugema, vaid koondisel tasub igasse mängu minna 100% ettevalmistusega ja anda endast väljakul kõik. Kergeid mänge kindlasti ei tule. Nii et kindlasti olen mina viimane, kes hakkab laskmata karu nahka jagama. Peaasi, et meeskond võtaks iga mängu korraga. Kui ise ei löö, lüüakse sulle.
Kokkuvõtteks võin ma seniste andmete põhjal anda ühese ja konkreetse hinnangu, et eks näis, mis saab.
Oeh. Ega te juhtumisi Jüri Ratase sugulane pole?
Vaat see on nüüd küll selline küsimus, mida mina ei oska kommenteerida. Ma jään vastuse võlgu. Seda võiksite küsida Jüri Rataselt.
Aitäh selle põrutava intervjuu eest! Saime kõik palju targemaks ja oskame algavaks aastaks paremini end ette valmistada!
Võtke heaks! Eesti inimesi valgustan alati heal meelel oma tippteadmiste ja analüüsidega!
TÜ professor Üllar Kandimäe on pälvinud III järgu Valgetähe teenetemärgi oma aastatepikkuse töö eest Eesti ja maailma ühiskonnaprotsesside ennustamisel ja mõtestamisel. Temaga käis tuleviku teemal arutlemas püstolreporter Mati Saar.
Lugu meeldis? No siis kliki siia ja toeta Eesti kõige usaldusväärsema ja tõsiseltvõetavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!
Teadja
11. jaan. 2023 - 21:11Kindel see, et olla või mitte olla, see pole küsimus, see on muutujatega mudeleid hõlmav sündmus. Mõistate?
Muki
11. jaan. 2023 - 21:32Miks ma ei mõista. Üritasin oma õuel ka tibusid loendada aga tulemust ma ei kommenteeri.
Naljanina
11. jaan. 2023 - 21:34Kõige haritumad on need, kes teavad aga ei ütle või ei tea aga ikka ei ütle.
Kraaps
12. jaan. 2023 - 23:50Ütleksin, et üks äärmiselt vajalik, üdini põhjalik ja kindlast fundamentaalne analüüs. Isegi kui me vaatame seda ennustust lähiperspektiivis siis arvestades kõiki võimalikke muutujaid on härra professor tabanud justtäpselt selle küsimuse ülesehituse tuumikut käesoleval hetkel ning kindlasti selle arutelu lugejal ei saa enam jääda mingeid eksiarvamusi püstitatud teema suhtes