Värske Inimeste Uuringu Instituudi küsitluse järgi ei eksisteeri Eesti riigis rassismi. Valim hõlmas mitukümmet inimest eri valdkondadest ja taustadest, põhiharidusega kuni kesk- ja eluülikoolihariduseni.
Uuringut teostas instituudi teenekas sotsioloog Erkki Kõbbi, kes pole tulemusest siiski üllatunud. “Algne projekt nägi ette lausa Rassismikompassi loomist erilises veebikeskkonnas, kuid rõõmustavad tulemused tõmbasid nendele plaanidele kriipsu peale,” märkis mees.
Uuring oli väga põhjalik nagu sellised uuringu alati on
„Ehk kuulsite hiljuti uudist, et too „rassistlik” rünnak Stroomi rannas osutus fabritseerituks. See on vaid üks näide, kuidas soovitakse luua meie ühiskonnast halba kuvandit. Sellised sündmused ajendasidki mind uuringut teostama, et saaks lõpuks teaduslikult tõestada, kas Eestis eksisteeribki sellist asja üldse!” ütles Kõbbi alustuseks.
Näiteid küsimustest, mida esitati vägagi mitmele inimesele, on järgnevad:
-Kui inimene annab tänaval neegrile peksa, aga valitsus on inimest provotseerinud seda tegema, siis kas see on õigustatud?
-Kas neegriga lapse saamine on moraalselt õigustatud?
-Kas surmaähvardused on lubatud, kui nende „ohver” on judeo-sotsialistliku surmakultuse esindaja?
-Kas verbaalne ahistamine on inimõigus, kui selle sihtmärk on pagulashordide sissetooja?
Kaaluda pole siin midagi – rassismi lihtsalt pole.
„Nende küsimuste kaudu saimegi teada, et tegelikult pole ükski eestlane rassistlik. Tegelikult on kõigis meis väga sügav mure valgete eestlaste ellujäämine tumedate inimeste keskel. Ja teate küll, mida ma mõtlen „tumedate” all – vaimupimedusega lööduid!” sõnas Kõbbi paatoslikult.
„See, et mustanahalisi inimesi jälitatakse ja filmitakse tänaval näiteks, on täiesti teistel põhjustel, kui rassism. Siinkohal on põhjusteks hoopiski isamaaarmastus, oma enda turvatunne, valge nahavärvi ellujäämine, rukkililled…”
Rassismikompass jäi loomata
Algne projekt nägi ette, et uuring on piloodiks suurema veebirakenduse jaoks, mis võimaldaks Eesti inimestel mõõta, kui rassistlikud nad tegelikult on. Skaala oleks jaotunud erinevate võimaluste vahel, nagu „tolerast” ja „normaalne inimene”. Esmase küsitluse tulemused olid aga nii ühetaolised, et rakenduse jaoks polnudki erilist põhjust.
„Muidugi võiksime rakenduse siiski avada, aga meie valim oli vägagi põhjapanev. Küsisime väga mitme Soomes töötava 23-55 aasta vanuses eestlasest meesterahva käest neid küsimusi, sest nemad moodustavad Eesti ühiskonna tuumiku,” selgitas Kõbbi.
„Samas, edasiseks uuringuks on meil põhjust küll ja hoopiski salakavalamal teemal: rassismist valgete inimeste vastu. Algselt väljaöeldud loosung, et meil rassismi Eestis pole, võibki saada vastupidise tõestuse, aga nii meil teaduses asjad käivadki!” lubas Kõbbi.
Uuringutulemusi käis ainukese ajakirjanikuna kuulamas ja kirja panemas Holger-Hendrik Hang.
Laen .. ...
Kommenteeri