UURING: need, kes tee ääres lehmi märgates ei hüüa „Lehmad!“, on suure tõenäosusega psühhopaadid

• Avaldatud5 august, 2019
• kategoorias Teadus

Eesti Maaülikooli värske uuring näitab, et need inimesed, kes autoga maanteel sõites ning lehmi märgates ei hüüata „Näe, lehmad!“ on väga suure tõenäosusega psühhopaadid.

Uuringus osales üle 5000 eestlase, kes suvekuudel vähemalt korra autoga linnast väljaspool sõitnud.

Üllatus ka teadlastele endile

„Sõitsin kord Tallinnast Tartusse ja võtsin peale ühe hääletaja. Jutt sujus ja inimene tundus meeldiv. Pisut enne Laeva asulat oli tee ääres kari lehmasid – märkasin, et hääletaja nägi neid aga ei teinud piuksugi,“ meenutab Maaülikooli dotsent ning uurimisgrupi liige Marju Kase.

„Pidin end kõvasti vaos hoidma, et ise mitte „Lehmad“ karjuda. Tol hetkel saingi aru, et transpordin autos väga ohtlikku ja kindlasti manipuleerimise meistriklassi esindajat.“

„See asi jäi mind kummitama ja rääkisin loo ära ka teistele ülikooli inimestele. Sealt sain kinnitust, et mitte keegi teine poleks jätnud seda ütlemata. Nii saigi meie uuringu aluseks tegelikult terve mõistus – sa ei saa maanteel liigeldes loomadest mööda sõita ja mitte hüüda selle looma nime. Lihtsalt ei saa,“ märkis Kase.

“Noh, transpordite psühhopaati jah?” mõtleb see tee ääres seisev lehm.

Küsitleti tuhandeid autosõitjaid

„Panime siis Tartu piirile meie kooli juurde üles väikese telgi ja pidasime paari kuu jooksul kinni ca 5000 autot ning küsitlesime neid nende reisi osas,“ märkis dotsent.

„Muu hulgas uurisime, et kas nad märkasid Tartusse sõitmise ajal ka loomi tee ääres ja ka seda, et kuidas siis autos olnud inimesed sellele reageerisid. Tulemused olid ikka väga üllatavad – peaaegu igas teises autos oli mõni inimene, kes ei karjunud looma nähes viimase nime,“ sõnas dotsent Kase.

„Selgitasime siis kohapeal ka, et mis on meie uuringu mõte ja tegelikult päästsime nii mõnegi pere sellega, et näitasime konkreetselt näpuga selle inimese peale, kes autos on see salajane psühhopaat.“

Jäid valetamisega haledalt vahele

„Jah, mõned pered jäid ilma isast või emast, isegi telgi juures anti sisse mõned lahutuspaberid ja mitu last viidi sealt otse psühhiaatriakliinikusse aga kas oleks parem kui need pered oleksid edasi elanud suures teadmatuses, et üks nende pereliige on tegelikult ohtlik psühhopaat?“ küsis dotsent.

Kokku loeti uuringu käigus üle 2000 psühhopaadi, kes peaaegu kõik eitasid seda ning püüdsid end välja vabandada kas lühinägelikkuse, väsimuse, telefoninäppimise või mingi muu psühhopaadile omase valega.

“Tõelised jätised oma valedega, ühiskond on palju parem ja puhtam ilma nendeta,” lisas dotsent.

Hea lugeja! Mida arvad Sina Maaülikooli teadlaste värskest uuringust? Kas ka Sinu peres on selliseid salapsühhopaate, kes tee ääres loomi märgates ei hüüata nende nime? Anna oma arvamusest märku loo all kommentaarides.

Hakka Lugejakirja jälgijaks Facebookis (kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!