Politsei: kartulimardikameelseid 9.mai piirangud ei puuduta

• Avaldatud20 aprill, 2022
• kategoorias Kohalik

Seoses võimalike kogunemistega aprillirahutuste aastapäeval ja 9. mail keelab politsei avalikud koosolekud, mis võivad õhutada vaenu ja kus kasutatakse agressori sümboolikat. Ainus erand tehakse kartulimardikameelsetele.

Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada.

I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.

Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal. Kartulimardikal on väga suur rännuinstinkt. Massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus.

Väljarändeid soodustavad ka äikese-eelsed ja põuased ilmad. Tema lennukiirus võib olla kuni 8 kilomeetrit tunnis ja lennukõrgus kuni 10 meetrit. Ööpäevas võib lennata 8–10 kilomeetrit. Tugeva tuule puhul orienteerivad nad oma lennu tuule suunas ning võivad kanduda 200–400 kilomeetri kaugusele. Merre sattununa peavad nad vastu kuni kaks nädalat.

Kartulimardikameelsed memmed avaldamas põllu veerel toetust kartulimardikale.

Kartulimardikas (vanamoeliselt koloraado mardikas; Leptinotarsa decemlineata) on poilaste sugukonda kuuluv mardikaline. Ta on umbes 10 millimeetrit pikk, erekollast või oranži värvi. Kummalgi kattetiival viis musta pikitriipu, eesrindmikul mustad täpid.

Koorunud tõugud on kumera kehaga, oranžikaspunased. Täiskasvanud tõugud on värvuselt oranžikaskollased või tuhmkollased, 15-16 millimeetrit pikad, hästi kumerdunud kehaga.

Kuigi kartulimardikas on teadatuntud parasiit, kes hävitab kohalikku kartulisaaki, leidub neil Eestis ka toetajaid.

Politsei sõnul pole siiski teada, kui suur on Eestis kartulimardikameelsete hulk ega ka see, kas nad tänavale oma kartulimardikameelsust avaldama tulevad, kuid kindel on see, et neile seatud piirangud ei kehti.

Kliki SIIA ja toeta Eesti kõige usaldusväärsema ja tõsiseltvõetavama uudisteallika Lugejakiri.ee ilmumist!