Tallinna ühes kõrges büroohoones asuvas kontoris on reede pärastlõunal kell 15 väga vaikne. Puhkenurgas klõbistab arvutiklaviatuuril 27-aastane kontori kõige kohusetundlikum ja eeskujulikum töötaja Karl-Gregor. Teised läksid koju ära juba tunde tagasi.
„Teate, see on tegelikult täielik ebaõiglus, et mina ainukesena siin olen ja töötama pean. Teised lasid jalga juba tunde tagasi, osad ei tulnud täna isegi tööle. Mina ei lähe kontorist mitte kunagi enne kella tööpäeva lõppu ära,“ räägib Karl-Gregor kurvalt.
Karl-Gregor nägi päikest viimati augustis
„Mis te arvate, et see on lihtne asi mulle või? Et mulle tuleb kellaaegadest kinnipidamine kergelt või? Ei tule. Üldse ei tule. Ma ärkan hommikul kell 5.30 ja kell punkt kell 7.00 olen kontoris. Loomulikult esimesena. Teised laekuvad alles kella 9ks või mõned isegi kella 10ks. Ära lähen ma alati kõige varem kell 17.00 ehk kui tööpäev ametlikult ka lõpeb. Tavaliselt lähen ma ära isegi hiljem, sest keegi peab ju töö ka ära tegema,“ kirjeldab Karl-Gregor oma tööpäeva.
Karl-Gregor tööhoos. Üksi. Teised on ammu läinud. Karl-Gregor ei ole.
„Ma nägin päikest ja päevavalgust viimati augustis 2018. Hommikul kui ärkan, on pime. Õhtul kui koju lähen, on pime. Nädalavahetused ma magan ja puhkan end uueks töönädalaks välja ja jälle päevavalgust ei näe. Praegu läheb pimedaks juba kell 16 ja kõik tormavad enne seda kontorist minema, et kasvõi korraks valgust näha aga mitte mina – olen selleks liiga kohusetundlik,“ räägib mees.
Kas kevad toob lohutust?
„Nüüd ootangi pikisilmi seda, et päike loojuks hiljem kui mina kontorist ära lähen. Kui kalendrit vaadata, siis juhtub see ilmselt alles kuu aja pärast. Eks ma seni siis kannatan. Käisin arsti juures ka kontrollis eelmine nädal ja alguses arst ehmatas nii ära, sest ta polnud nii näost valget inimest tükk aega näinud. Vereproov näitas seda ka, et minu D-vitamiini tase oli lausa miinuses. MIINUSES!?! Kellel on D-vitamiini tase miinuses?“ imestab Karl-Gregor.
„Eks see kurvaks kõik teeb aga midagi pole teha. Tuleb vapralt edasi teenida – ehk toob kevad tõepoolest mingit lohutust?“ küsib Karl-Gregor lootusrikkalt kontoriseinal rippuvat maali vaadates. “Aga okei, ma pean nüüd tööd veel tegema. Aitäh, et ära kuulasite. Päikest teile!”
Kell seinal tiksub valjult. Reedese tööpäeva lõpuni on jäänud veel loetud tunnid.
Laen .. ...
Assinisaator
18. jaan. 2019 - 18:06Kuna see Karl-Gregor klõbistab oma rüpperaali põlvede peal, siis järeldan, et ta on impotent tänu selle aparatuuri kiirgusele ja see teda tegelikult nii kurvaks ja kurjaks teebki, sest reede õhtul on kaastöötajad juba ammu peo käima tõmmanud, mis lubab neile ka väikesi vallatusi hiljem!
Ajno
19. jaan. 2019 - 05:54Wow. Kui inimesele muud silti külge pole panna, siis impotent kõlbab ikka!? Peaasi, et endas viga ei näe…
Probleem on tegelikult laiem. Igas kontoris on keegi, kes teiste seljas liugu laseb. Kuidas sellist probleemi lahendada? Ma ei oleks küll nõus kellegi teise tööd tegema.