Augusti alguses ühte Tallinna ehituspoodi kruve ostma läinud tallinlane Karl (37) elab seal tänaseni – mees on häbelik ja pole julgenud poe töötajate ega külastajate käest väljapääsu asukohta küsida.
Karl, kes on kõik need kuud toitunud peamiselt vahtplastist ja vannitoasilikoonist, on tõenäoliselt Eesti kõige häbelikum mees.
Läks poodi kruve ostma
Kohtume Karliga ehituspoes, kus ta nüüd elab. Suhtlemine temaga on raskendatud, sest näost-näkku pole mees võimeline rääkima. Seetõttu suhtleme temaga kirjakeste teel, mida ta libistab meile teiseltpoolt värvipurkide riiulit.
Küsime Karlilt, mis siis täpsemalt juhtus.
„Juhtus see, et tulin kruve ostma ja jäin,“ kirjutab Karl meile vastu.
„Kruvid leidsin tol augustikuu päeval üles aga siis eksisin poes ära. Ma ei tea, kas te olete märganud aga ma olen loomult üsna häbelik inimene,“ kribab Karl meile.
Kirjutame Karlile julgustuseks vastu, et meie seda kohe tähele ei pannudki.
Siin kuskil on peidus Eesti kõige häbelikum mees Karl, kes ei leia väljapääsu ehituspoest.
Ei julge abi küsida
„Ma tean jah, et välja see võib-olla nii hästi ei paista aga olen. Igatahes kui kruvid ostetud said, siis eksisin ma poes ära.“
„Need ehituspoed on ju tänapäeval nii suured. Kuna ma abi paluda ei julgenud, siis ekslesin kuni poe sulgemiseni ja jäin ühte vanni magama,“ seisab Karli kirjakeses, mille ta nüüd on puidupõletiga ühele laastule kirjutanud.
„Ja kui hommik kätte jõudis, siis tundsin nii suurt häbi ja ma ei tahtnud poe töötajatele mingisugust tüli tekitada. Niisiis jäingi siia elama ja siiani otsin väljapääsu kui pood on avatud,“ kurdab Karl.
„Olen üle terve poe jätnud maha ahastavaid appikarje kirju, kus palun end siit päästa aga need pole aidanud, sest samasuguseid kirju jätavad poe töötajad klientidele leidmiseks iga päev ja minu omad on nende hulka lihtsalt ära kadunud,“ on Karl pettunud.
Mis edasi saab?
Uurime Karlilt, et mis edasi siis saab.
„Ei oska öelda – jätkan siin elamist seni, kuni ise väljapääsu leian. Kõht on täis, katus on peakohal ja pesemisvõimalused lihtsalt suurepärased,“ kirjutab ta vastu.
Pakume Karlile, et aitame ta poest välja nii, et ta järgneb meile ohutus kauguses.
„Oh ei jumal ei, palun mitte seda! Ma tõesti ei soovi mingit tüli kellelegi teha,“ kirjutab Karl vastu ja kuuleme, kuidas Karl teiselpool värvipurkide riiulit oma asjad kokku korjab ja jooksu pistab.
Hakka meid jälgima Facebookis(kliki siia!) ja sa ei maga enam kunagi ühtegi head lugu maha!
Kommenteeri